sügis käes

elu on kiire ja päevad mööduvad nii kiiresti, et pole aega kellagi vaadata, rääkimata blogi täitmisest. vahepeal on selle kiire aja sees suvi otsa saanud ja käes on september. sügis ja kollased lehed. ja töörindel üks kiiremaid aegu, sest uue aasta eelarve on vaja kokku kirjutada ja selle aasta rahasid veel ümber tõsta ja üks liitmine ja lahutamine ja protsendi arvutamine sisustab suurema osa tööpäevast.

ja kogu selle kiiruse juures kaovad ära need mõtted, mida tahaks pikemalt läbi mõelda ja must-valgel kirja panna. sest sellel hetkel, kui see mõte tuleb, on enamasti miljon muud asja toimetada ja blogimiseks pole aega. ja nüüd, kui võtan hommikusel tunnil veidi aega oma mõtete jaoks, siis on need mõtted kuhugi kadunud... :)

nädalavahetuse tegemised väärivad küll kirja panemist, sest meie pere mehed veetsid selle sportimise tähe all. laupäeval-pühapäeval toimus Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks, täpsemalt siis laupäeval lastejooksud ja pühapäeval põhijooks. kuigi laupäeval sadas üsna tihedat vihma ja õhutemperatuur oli kõigest napp 12 kraadi, oli poja siiski valmis rajale minema ja jooksu lõpetades säras KD näol siiras rõõm ja rahulolu. emme-issi olid muidugi uhkusest lõhkemas, sest poja jooksis kogu distantsi (nii u 380m) päris ise (kuigi issil käest kinni hoides) ja suutis lõpumeetritel veel paarist konkurendist möödagi spurtida.

pean seda väga oluliseks osaks lapse kasvatamisel ja arendamisel, et igasugune liikumine ja sportlikud tegevused oleksid au sees ja et ka laps ise nendest rõõmu tunneks. õnneks on meie poja igasugusest liikumisest vaimustuses ja seega annab minu arvates taolistel suurtel rahvaspordiüritustel, kus osalejad saavad nänni, emme-issi kiidavad ja palju teisi lapsi ka silmade särades kaasa lööb, kindlasti ainult spordirõõmu juurde. oli tõelislt kahju, et ilmaga ei vedanud, sest tegelikult oli mõte ka Piigaga rada läbi joosta/jalutada, aga sellel aastal piirdus naispere siiski vaid raja ääres kaasa elamisega ja suurte sportlaste pildile jäädvustamisega. aga järgmisel aastal juba kindlasti!

pühapäeva oli siis Kalli Kaasa kord ennast proovile panna ja saada selgust, kas neli kuud jooksutreeninguid ka tulemustes kajastub. erinevalt vihmasest laupäevast säras pühapäeval päike, puhus jahutav tuul ja termomeetri näit oli kahekümne kandis - sobiv nii jooksjatele kui pealtvaatajatele. peale stradipauku siirdusin lastega raja lõpumeetrite kanti, et u 40 minuti järel saaksime lõpetavale issile kaasa elada. kuigi ma kella ei jälginud, siis tundus, et Kaasa jõudis meieni üllatavalt kiiresti, mööda joostes oli nägu rõõmus ja ei paistnud sealt mingit olulist väsimust. lõpuaeg kinnitas, et jooks oli hea, Kaasa ise oli nii tulemuse kui kogu üritusega väga rahul ja lubas treeninguid igal juhul jätkata. ta on ikka nii nii tubli!

kahe suure jooksupäeva vahepeal lubasin aga veidi aega ka iseendale - laupäeva õhtul toimus "Naisteklubi"! kahe parima sõbrannaga, mõnus istumine S. juures ja sellele järgnenud jalakeerutus ööklubis. kuna nii mina kui sõbranna I. oleme vahepeal hoolsalt lastekasvatamiega teglenud, siis avastasime, et viimasest "NK"-st on möödas juba tervelt kaks ja pool aastat! seda mõnusam oli võtta see aeg iseenda ja oma kallite sõprade jaoks ja lihtsalt olla ja mõnusat seltskonda nautida. aga öösel koju jõuda ja Kalli Kaasa kaissu pugeda oli ka mõnus :)