haige.

haige on väga vastik olla. no ikka täiega. eriti kui väga tihti ei ole ja siis äkki oled kohe korralikult. nagu mina praegu.


angiin tahab jalust maha niita. justnimelt tahab, sest ega ma ei taha haigusele väga võimalust anda ja tööl tuleb ka käia ja laste rühmades on õppeaasta-alguse-koosolekud ja nädala lõpus ootab armsa ema juubelipidu. nii et pole siin aega siruli maas olla midagi. aga päris triksis-traksis püsti olla ka ei jõua...


oehhh, väga vastik on. tänase päeva teen lühema ja lõunast proovin kodus veidike lamamisrežiimiga olukorda parandada, ehk siis homme on juba parem. lootus jääb.

lasteaeda. koos.

laste suvevaheaeg, mis sellel aastal kestis peaaegu täpselt kaks kuud ja vähemalt lapsevanema mätta otsast vaadates oli suvepuhkus nagu olema peab, on otsas. sellel nädalal algas taas tavapärane töörütm. meie pere mõlemad lapsed käivad nüüd ühes ja samas lasteaias. meie oma külas, koduvalla lasteaias. maailma parimas, kui keegi tahab minu isiklikku subjektiivset arvamust teada.


Piiga on põhimõtteliselt juba kaks aastat oodanud, millal saaks ka sinna vahvasse lasteaeda, kus venna käib. kõik peod ja üritused venna lasteaias olid erilised rõõmupäevad, sest siis sai tema ka sinna lasteaeda minna. nüüd on siis lapse suur soov ja ootus täitunud ning Piiga reageering on olnud vastav - ta ei taha sealt ära tulla :) juba esimese lasteaiapäeva õhtul pidi õpetaja mitu head minutit veenma, et tüdruk mängu lõpetaks ja soostuks minuga koos koju tulema, kuna laps lihtsalt keeldus lahkumast! alles peale mitmeid kinnitusi, et ta tegelikult ka saab homme jälle tulla, oli Piiga nõus lahkuma. teisel õhtul olin ma vaevalt lasteaia väravast sisse hõudnud, kui õue peal mängivate laste hulgast kostus Piiga hääl: "ma ei taha koju minna!!!"


poja jaoks tähendas suvepuhkuse lõpp suvise rutiini muutust ja lasteaia rutiiniga taasharjumist ja ka tema reageering on olnud vastav - hommikused nutuhood rühma jäämisel. jah, igasugune muutus on meie poja jaoks raske ja seekordne lasteaia-perioodi algus ei ole erand olnud. kummaline on, et esimene lasteaia-hommik tõi kaasa nutu, kuid teine hommik möödus täiesti normaalselt ja rahulikult. poja ise arutles olukorra üle umbes nii, et ma ei olnud ju ammu lasteaias käinud ja siis see oli mulle esimesel päeval natukene hirmutav. väike filosoof :) kuna esimese lasteaianädala poolitas vabariigi taasiseseisvumispäev, mistõttu kolmapäev oli ebatraditsiooniliselt puhkepäev, siis neljapäeva hommik algas KD-i jaoks taas nö harjumisega. ehk siis nutuga rühma jäämisel. oehhh, küll on raske ühe väikese lapse elu...


põhimõtteliselt on siiski mõlemad lapsed rahul, et saavad koos lasteaias käia - hommikul koos minna, õhtul koos tulla, päeval koos õues mängida. lapsevanemad on ka rahul, sest aeda viimise-toomise logistikat on hoopis lihtsam planeerida ja enam pole vaja muretseda, ega äkki peod-koosolekud-üritused erinevates lasteaedades samale ajale ei satu. ei satu - järgmisel nädalal on KD-i rühma koosolek kolmapäeval ja Piiga rühma koosolek neljapäeval. sobib.

augustiunetus vol 2

see on peamine märksõna möödunud nädalast - augustiunetus! kindlasti toimus midagi veel ja ehk see tuleb mul hiljem meelde ka, aga peamine oli siiski unetu laupäevaöö.


eelmisel aastal sattusime üsna puhtjuhuslikult augustiunetusele ja kindel plaan oli seda suurepärast imelise meeleolu ja auraga ettevõtmist uuesti külastada, korraldades õhtuseks ajaks ka lastele hoidja, et vahvat üritust kahekesi nautida. oh seda rõõmu, et kallis ämm sai laupäevaks meile tulla ja oli nõus õhtul lapsi hoidma! pärastlõunal käisime unetuse meeleolusid koos kogu perega kaemas, aga päris õhtuks viisime lapsed ja vanaema koju ning tulime kahekesi, Kalli Kaasaga koos, linna peale promeneerima :)


oli super! täiega suurepärane!!! kogu see melu ja inimesed ja meeleolu ja kulgemine suviste tänavakohvikute vahel - imeline! jah, nautisin kogu õhtut/ööd täiega - koos Kalli Kaasaga käsikäes jalutamist, paljude sõprade-tuttavate kohtamist, sõbrannade laulukoori "puhvetis" laulmist ja iga muud hetke sellest üritusest!


nojah, tõele au andes tuleb mainida, et nautimise viimane osa läks pisut (või natuke rohkem...) käest ära, aga see kõik oli seda väärt! üsna harjumatus seisus koju suundudes võisin vaid kiita oma abikaasa hoolimist ja härrasmehelikkust ja tuge ja mõistmist... m.a.s.


järgmisel aastal jälle - pole kahtlustki!

koguperematk ehk kahe väikelapse ja koeraga suvesoojal Eestimaal

käisime perega matkamas. kogu perega ehk et lisaks lastele ka koer kaasas. mõte oli kodust lahkuda reede õhtupoolikul ja tagasi tulla kunagi pühapäeva pärastlõunal. sihiks oli Läänemaa, täpsemalt Nõva puhkeala ja lootsime telkimiskohtade leidmisel rmk lõkkekohtadele.

kokkuvõtteks võib öelda, et
* rmk on teinud ära imelise töö, valmistades ette piisaval hulgal telkimis- ja lõkkekohti kõige uskumatumates ja peaaegu et ligipääsematutes kohtades, andes matkajale võimaluse nautida kodumaa kaunist loodust, teha lõket turvaliselt ja ettevalmistatud küttepuid kasutades, jätta prügi kohapeal prügikasti ja kergendada ihuhädasid viisakates kõige vajalikuga varustatud kuivkäimlates;
* 3- ja 5-aastane suudavad automatkast ja telkimisest täiega rõõmu tunda, kui teha piisavalt söögipause ja kui vahepealsed sõidukilomeetrid liiga pikaks ei veni;
* keskmisest suurema koeraga sobiva (st inimtühja :) telkimiskoha leidmine on peaaegu võimatu, sest rmk telkimiskohad on populaarsed ja kaunite suveilmadega ilmselt hommikust õhtuni matkajate poolt hõivatud, mistõttu meie energilise ja pisut äreva koduloomaga sobiva peatuskoha leidmine osutus matka kõige keerulisemaks ülesandeks.

seega kujunes meie kahe ööbimisega plaanitud matk tegelikkuses ühe telkimisega umbes-täpselt 24-tunniseks seikluseks, millest teine päev kulus suuremas osas sobiva telkimiskoha otsimisele ja vaatamata mitmete erinevate kohtade ülevaatamisele lõppes siiski koduhoovis lõkkeõhtu ja piknikuga.

kuigi matk jäi veidi lühemaks, kui esilagu mõelnud olime, jõudsime ja nägime siiski üllatavalt palju:


esimene peatuspaik ja ööbimine Nõva puhkealal Veskijärve lõkkekohal,

hommikul jalgsimatk Veskijärv-Tänavjärv-Veskijärv läbi imelise rabamaastiku, millele oma õõvastavalt ilusa pitseri oli jätnud 2008.a lõõmanud metsatulekahju,

ideaalse peatuspaiga leidmine laulvate liivadega Keibu rannas, mis kahjuks oli juba hõivatud ja kuhu me seetõttu pikemalt ei jäänud,

kiire peatus rmk Nõva looduskeskuses, et saada infot võimalike sobivate telkimiskohtade osas ja kus oleks võinud oluliselt rohkem aega veeta, kui koer poleks nii närviline olnud,

lõunapaus Noarootsi poolsaarel mandri kõige loodepoolsemas tipus Telise neemel,

kuhu vaatamata esialgsele plaanile me siiski ka pikemalt peatuma ei jäänud, sest herilased tulid kiusama (poiss sai sutsaka kirja), telgile polnud head varjulist kohta ja ka mererand polnud ujumiseks sobiv

ning peale paarisajakilomeetrist ringisõitmist ja meie (loe: koera seatud) tingimustele vastava lõkkekoha mitte-leidmist matka lõpetuseks lõkkeõhtu ja piknik oma koduaias

kuigi eile päeval tekkis mingil hetkel üsna närviline hetk, kui lapsed olid väsinud ja kui sobivat telkimiskohta ei õnnestunud ega õnnestunud leida, siis täna julgen öelda, et lõpp-kokkuvõttes oli täiega vahva ja mingil hetkel võtame sellise koguperematka kindlasti jälle ette. nt järgmisel suvel :)

tegus lõunapaus

tänase lõunapausi ajal:
* käisin kiirelt kodus, et tellitud puukoorma saabudes oleks sularaha, millega maksta;
* poja filosofeeris teemal "miks on vaja tööpäevi?" ja vastas ise: "selleks, et saaks raha teenida" - me oleme kodus vist liiga vähe töörõõmust rääkinud :) ;
* jõudis sadada kaks sahmakat päris korralikku paduvihma;
* Kallis Kaasa koos lastega nautis terassil suvist vihma jahutava duššina;
* äike kõmistas-müristas lähemal ja kaugemal ja üks kärgatus oli nii maja kohal, et poja ülemiselt korruselt hirmunult "emme!" hüüdes alla tormas;
* kolmveerand tunni jooksul, mis kodus olin, jõuti teetööde käigus üles kaevata meie kodutee algus, nii et linna tagasi sõites pidin esmalt kümmekond minutit teeotsas ootama, enne kui mehed kraavi uuesti täis ajasid ja sain maanteele välja sõita.


oli tegus tunnikene.

hiljem: KD-i ehmatanud äikesekärgatus lõi sisse u kilomeeter meie majast eemal asuvasse palkmajja, mis põhimõtteliselt maani maha põles... looduse vägi on ettearvamatu...

suvepuhkus läbi...

... ja oi kui depressiivne oli eile õhtul mõelda, et hommikul algab taas tööinimese elu. aga tänane puhkusejärgne-esimene-tööpäev hakkab kohe läbi saama ja polegi väga hull olnud. isegi blogida jõuab tööpäeva lõpetuseks :)


puhkus oli tegus ja tööasjadest puhkasin ikka täiega. päris iseenda jaoks olid puhkuseks pigem kaks nädalalt enne ametlikku puhkust, kui lapsed vanaemade hooles olid, sest siis jagus aega ka ainult iseendale (ja Kallile Kaasale). ametlik puhkus oli pigem 24/7 lapsevanemaks ja koduperenaiseks olemine ja tegelikult oli see ka päris tore. tõeline meelipaitav teadmine on aga see, et paar nädalat puhkust on sel' aastal veel saada ja need plaanin võtta sügis-talvel, et siis ka iseendale aega pühendada.


eelnevatele puhkusetegemistele lisaks mahtus viimase puhkusenädala sisse Kalli Kaasa juubeli tähistamine ja oi kui hea meel mul oli, et seekordne kingitus läks sajaga täkkesse :) nojah, ühel 35-aastasel meesterahval võiks ju üks korralik klassikaline käekell ikkagi olla ja kui juba, siis ikka kohe päris korralik tunnustatud kaubamärgi kell. loodetavasti on kell oma hinda väärt ja kestab vähemalt järgmised 25 aastat. pidu möödus vahvalt, rahvast oli rohkesti ja kuigi juubilar ise ei jõudnud kogu mölluga sammu pidada, siis hea küll, anname andeks... :)