matkasellid

ilmateate kohaselt kestab viimane vananaistesuvenädalavahetus - ilm on soe ja päikeseline. seega ideaalselt sobiv, et väikene jalutuskäik ette võtta. koos lastega (Kallis Kaasa jäi koju töiseid toimetusi tegema). asja konks selles, et laste seisukohast võttes ei olnud minu mõtetes mõlkuva matka osas tegemist hoopiski mitte väikese jalutuskäiguga - nimelt plaanisin jalutada koos põngerjatega kohalikel külateedel suunaga jõeäärsele rmk matkarajale, teha väike pikniku-paus metsaraja lõkkekohal ning siis mööda maanteeäärset alles valmimisjärgus kergliiklusteed koju tagasi. umbes-täpselt 9 ja pool kilomeetrit.

niipalju, kui mina tean, et ei ole KD (hetkel 5a 1 k) ega Piiga (hetkel 3a 9k) varem nii pikka maad järjest maha kõndinud, seega olin veidi kahevahel, kas põngerjad ikka jõuavad kogu retke kaasa teha. liikuda meeldib meie tegelastele küll ja paari-kolme kilomeetrised jalutuskäigud ei ole nende jaoks mingi küsimus, aga peaaegu kümme kilomeetrit... varuplaan nägi ette, et kui peale poolel maal olevat pikniku-pausi lapsed enam jalutamise osas entusiasmi üles ei näita, siis saab maantee äärde jõudes ühistranspordiga koju sõita või hoopis Kalli Kaasa autoga järgi kutsuda. esialgu aga varuplaanist lastele ei rääkinud, vaid käisin välja idee vahvast metsa-retkest ja lapsed olid rõõmuga nõus ilusat ilma jalutades nautima!

nad said sellega hakkama! kolm tundi peale koduväravast väljumist olime tagasi ja täiesti omil jalgeil. kaks ja pool tundi pidevat kõndimist, sekka pooletunnine kehakosutuspaus. Piiga oli viimase kolmandiku peal küll korduvalt väljendanud, et tema enam ei jõua, aga päris jonniks asi kätte ei läinud ja koju jõudes olid lapsed asjaolusid arvestades siiski täiesti rõõmsad ja rõõsad. KD oli nagu vana matkasell ise, ei mingit virisemist või väsimuse üle kurtmist ja tegelikult pidas ka Piiga suurepäraselt vastu.

kõige toredam oli minu jaoks see, et lapsed tundsid siirast huvi sügisese metsa vastu, uudistasid puid ja põõsaid ja loomulikult praktiliselt igal pool laiutavaid seeni. nad oskasid märgata ja tähele panna ja küsida ja huvi tunda. hetkekski ei kostnud kummagi tegelase suust, et oleks igav või ei viitsi või ei taha. kui umbes pool maast selja taha oli jäänud ja lõkkekohas söögi-joogi pausi tegime, siis jõudsid lapsed ringi joosta, puu otsas turnida ja täiega vabadust nautida ning väsimusest polnud märkigi. kodus olevale issile korjati kingiks kirju sügisene tammeoks ja punetav pihlakobar ning nagu õigetele matkasellidele kohane haarati metsa alt kätte ka korralikud toikad jalutuskeppideks.

koju jõudes oli kell just täpselt niipalju, et lõunauinakuks voodisse pugeda ja kui tavaliselt meie lapsed kodus lõunaund ei maga, siis seekord ei hakatud isegi eriti protesteerima ning veerand tundi peale voodisse vajumist nohisesid mõlemad sügavas unes. seega - kui tahan lapsi kiirelt lõunaunne saada, tuleb esmalt kümnekilomeetrine jalutuskäik ette võtta :)

ilus sügis

ilusa sügise ilusad märksõnad:


* koduaed jagab lahkelt oma ande - tomat, kurk, paprika, sibul, arbuus, pirn, viinamari... mmmm, suurepärane!

* reedel tähistati KD-i rühmas vanavanemate päeva ja laste suureks-suureks rõõmuks said maa-Ama ja Asa isiklikult kohale tulla! kuna nende tulek polnud kuni viimase hetkeni kindel, siis eelnevalt sellest võimalusest lastele teada ei andnud ja nende ehe üllatus oli väärt nägemist. Piiga sõna otseses mõttes hüppas rõõmus ja KD-il jäi üllatusest peaaegu hing kinni :) lihtsalt nii nii tore, kui vanavanemad on laste elust suur ja tähtis ja imeline osa.


* nädalavahetusel sai ära nähtud ja mõnusalt koos aega veedetud kogu lähedasema osaga suguvõsast. ehk siis reede õhtul minu vanemad meil, laupäeval kõik koos pealinna keskmisele õele sünnipäevaks õnne soovima, seal olid ka vend tütrega ja noorem õde ning pühapäeval Kalli Kaasa õe juurde sünnipäevaõnnitlusi viima, kus lapsed päris õigel vanavanemate päeval ka Tallinna-Ama'le ja Papale said head soovid edasi öelda. Piiga võttis pühapäeva õhtul tagasi kodu poole sõites autos suguseltsi laste osa kenasti kokku - meid on ju viis last: venna on üks, mina olen kaks, L. on kolm, K. on neli ja M. on viis! täpselt nii ongi ja nii vahva, et lisaks jõuludele leiab siiski ka muul ajal mõnikord selle hetke, et kõik kallid sugulased ühte nädalavahetusse mahutada.


* Kallis Kaasa jooksis pühapäeval esimest korda elus Eesti suurima osalejate arvuga SEB Tallinna maratoni ja tegi oma elu teist maratoni läbides uue parima (neto)aja 3.45:58! ta on lihtsalt nii tubli!!!

* ja lõpetuseks - suutsin oma hääle aastatepikkuse tolmukorra alt puhtaks köhatada ja ennast kammerkoori ridadesse laulda! olen enda üle uhke - et julgesin selle sammu astuda, et tegin otsuse lisaks perele/tööle/kodule ka iseendale aega võtta ja et peale esimest tagasilööki (esimene koorivalik osutus siiski liiga suureks suutäieks ja ettelaulmise järel koorikõlbulikuks ei tunnistatud) ei loobunud, vaid siiski edasi proovisin ja hakkama sain. kooriproovis näeme! :)

JJ2silda - lastejooksud ja suurte jooksud

traditsioonid on minu hinnangul tähtsad. tekitavad teatud ajalise pidepunkti erinevate hetkede vahel ja õpetavad lastele järjepidevust. septembrikuus traditsiooniks on jj2silda (perega fotograafi juures käimine ka, aga see on alles tulemas).

selleaastane traditsiooniline sportlik nädalavahetus on tänaseks seljataga. lapsed olid supertublid (isegi 2-aastane õetütar K., kes meie hoida oli ja väikeste tüdrukute jooksu vapralt kaasa tegi) ja Kallis Kaasa oli isegi nii tubli, et oleks peaaegu suure pingutusega endale liiga teinud... no et kui juba sporti teha ja võistlema minna, siis ikka täiega :)

kuna jooks pole minu teema, siis jäi minu hooleks suurem osa pildimaterjali tekitamisest ja see sobib mulle täiesti.

 pisikesed piigad auhinnakoormaga

 

KD saab numbri rinda

 

KD peale finišit

 õhupalle püüdmas

 

enne starti head soovid issile

 

...ja peale finišit kuldsed medalid, ise korjatud!

 peale kurnavat jooksu kosutava supi järele

oli vahva päikeseline soe nädalavahetus täis sporti ja melu.

minu ema

mul on parim ema. see ei ole niisama sõnakõlks või klišee, vaid ma tõesti olen selles täiesti kindel. parim ema mulle ja minu õdedele ja vennale. meie hea ema.


nädalavahetusel pidas ema juubelit, kuuekümnendat (ta on nüüd noor pensionär :) oli suurepärane pidu! olin nii õiges meeleolus kui üldse ühe peo jaoks olla saab ja kogu õhtu oli lihtsalt imeline! meie õdede-vennaga esitatud ühine laul emale tervituseks kõlas kenasti (vaatamata asjaolule, et tegemist oli esmaettekandega, millele ei eelnenud ühtegi proovi); meie ühiselt koostatud kink - fotoraamat - sai just sellise reaktsiooni, nagu me ootasime ehk siis meeldis juubilarile väga; lapsed, keda suguvõsa peale kokku oli tervelt kuus põngerjat vanuses kaks-ja-pool kuni viis, pidasid ennast terve pika õhtu väga hästi üleval (loe: Piiga tormas ringi nagu tuulispask ja tantsis tundide viisi, KD vaatas pigem eemalt) ja tantsuks mänginud bänd oli super! lisaks tantsutas Kallis Kaasa mind päris piisavalt, mis arvestades tema vähest tantsulembust oli eriti armas ja üleüldse tundus mulle, et me olime kõige armunum paar tantsuplatsil... ehhh, lihtsalt ülivõrdes õhtu oli!

on hea olla ümbritsetud kallitest inimestest :)