tervitus emale 🌼

kuna kallid vanemad ei jõudnud sel' nädalavahetusel meie aeda kevadõite ilu nautima, siis siin väike videotervitus eelkõige emale - väimehe loodud imeline tulbi- ja nartsissipeenar!

(kusjuures u 6-7 sorti ei ole veel õitsema hakanudki, nii et läheb veel ilusamaks :)

PS. Lisapilt nädal hilisemast - veel lopsakam!

nii ilus on

peale pikka talve ja vaikselt tärkavat kevadet on maikuu alati nagu tervitus lõunamaalt - rohelus ja õied ja linnulaul! eriti veel, kui nädalapäevadeks jõuab kohale tõeline suvesoe, väljas on +25 ja päike särab ilma ja inimeste rõõmuks :)

koduaeda kaunistavad värvilised amplid, millest viimane lisandus emadepäeval - nagu meie peres traditsiooniks on saanud ning värvilisi õisi jagub ka peenardele. pirn ja murelid on juba õide puhkenud ning Kalli Kaasa eelmise sügise suurprojekt - kahetasandiline tulbi- ja nartsissipeenar - on kohe-kohe oma täisilu saavutamas. niipalju õiteilu nagu maikuus ei ole meie aias vist küll ühelgi muul ajal. küll on hea, et kodukontori saab lihtsa vaevaga õue ümber kolida, sest sellisel ajal oleks lihtsalt patt nelja seina vahel istuda.

Kalli Kaasa imeline peenar!

lapsed toimetavad viimaseid nädalaid koolirindel ja on kogu muutunud koolikorraldust arvestades väga tublid. uuest nädalast on kõik klassid taas kontaktõppel, seega saab ka KD veel enne õppeaasta lõppu "päris"-kooli tagasi. mu meelest on see küll asjatu solgutamine ja suurendab ju ka viiruse leviku riski, aga eks paljude õpilaste jaoks on see õpetajaga silmast-silma kontakt ikka hädavajalik ja küllap see koolide avamine otsustajate poolt igast küljest hoolega läbi mõeldud.

Kallis Kaasa pingutab viimaseid päevi oma magistritöö lõpetamiseks ja on lihtsalt super tubli. mul on hea meel, et olen saanud natukene teda selle kõige juures aidata, sest kõrvalt vaadates näib, et ma ise küll sellise töö ja pere kõrvalt õppimisega toime ei tuleks. aga no mul ongi ju maailma kõige parem ja tublim mees ja juuni alguseks on meil kodus ilmselt uhke ja rahulolev Härra Magister - äge!

jah, mees on tubli ja lapsed on tublid, aga kogu selle pika koroona-aasta peale tunnen, et ma ise olen vist pisut väsinud ja pidevast kodus istumisest kuidagi "närtsinud"... niiväga tahaks midagi muud, kuigi ma ei oska isegi sõnastada, mis see muu on. õnneks praegune ilm ja soojus ja õiteilu leevendab seda väsimust pisut ja tänu suvistele oludele olen saanud ka paaril vabaõhu-koosviibimisel käia ja inimestega päriselt kohtuda ja suhelda, millest ikka täiega puudust tunnen, aga ikkagi tahaks nagu midagi veel ... no ei oska inimene rahul olla sellega, mis olemas :)