tali tuli!

andis ikka oodata, aga nüüd on käes - talv jõudis lõpuks meie kanti ka! ilmselt on asi eelmise aasta täiesti olemata jäänud talves, aga tundub tõesti, nagu poleks korraliku lund ja külma ikka väga-väga ammu näinud. aga nüüd on see käes ja väärib täiesti eraldi postitust.

Piiga suunati esmaspäeval peale esimest vaheajajärgset koolipäeva viisakalt koju tagasi, kuna nohu oli pisut liiga silmaga nähtav ja see tähendab, et tema on saanud iga päev mõnusalt õues talverõõme nautida. isegi niipalju, et eile otsisime tööriistakuurist välja laste tite-aegsed suusad (mida nad praktiliselt kasutada ei saanudki), kuna laps tahtis nii väga suusatada! emme käimiskepid täitsid suusakeppide rolli ja sõit läks lahti! pisut napid need suusad ju olid ja 10-aastase saapad 5-aastastele mõeldud jalatsipessa väga hästi ei mahtunud, aga lapse talverõõmu see ei vähendanud :)

lisaks muidugi käigud kohalikule kelgumäele ja koduhoovis ringimüttamine.

KD on iga päev koolist jõudes kohe koti koridorinurka visanud, lumepüksid jalga tõmmanud ja otsejoones õue möllama tormanud. "seda talve peab ju täiega nautima!", nagu ta ise ütleb. ja nautinud ta seda on - hoovi on juba mitu lumeonni ehitatud ja kelgumäe nõlvad libedaks sõidetud.

lihtsalt nii äge on näha, kuidas lapsed lund ja talve naudivad! isegi tänased krõbedad külmakraadid (hommikul -16 ja pärastlõunal -12) ei takistanud lapsi kohe, kui KD koolist jõudis, samme kelgumäe suunas seadmast. super!

nädalavahetusel plaanime kogu perega ühe metsaretke ette võtta, et kõik koos ka talvest ja lumest rõõmu tunda. ilmselt otsime mõne RMK metsaraja, kus talvist loodust nautida, veidi lõket teha ja grillida ning lihtsalt olla ja nautida. 

2021

pühad on läbi, uus aasta käes, esimene täistöönädalgi selja taga. mingeid eelmise aasta kokkuvõtteid tegema ja uue aasta lubadusi andma ei hakka - ütleme nii, et suures pildis oli hullumeelne, uskumatu ja imelik aasta ning loodetavasti tuleb uus rahulikum ja normaalsem.

laste talvevaheaeg on läbi ja homme algab jälle kool, praeguse info kohaselt kontaktõppena ehk et koolimajas koha peal, õpilased koos õpetajaga klassiruumides. see tundub mõneti arusaamatu ja ebaloogiline, sest koroonaviiruse nakatumisnäitajad ei ole sugugi madalamad kui detsembri keskel, kui kõik koolid valitsuse otsusega kinni pandi... nojah, iseenesest meeldib mulle see variant, et lapsed on reaalselt koolis, ikkagi rohkem - neil õppimine konkreetsem ja mul oma tööasju rahulikum toimetada. eks paistab siis, kauaks seda kooliskäimise-rutiini jagub.

pühad said veedetud koos kallite sugulastega nii lõunaosariikides kui Kesk-Eestis, oli väga väga armas. vanematekodus tuli just vahetult enne meie ärasõitu ka korralik lumi maha 

ja sealne talvemuinasjutt jäigi jõulupühadest püsima, samas kui Pärnus pole lund rohkem nähtud kui vana-aasta viimasel päeval korraks taevast alla tulnud lörts, mis samaks õhtuks juba sulanud oli...

... ja meretuultega randa kokku kuhjatud jäine lumevall

samas eile Tammiste metsarajal jalutamas käies oli vaatepilt just niisugune - tere kevad :)

tõe huvides tuleb muidugi öelda, et täna hommikul avanesid lumeluugid ka Pärnu kohal ja lõunaks oli maa niipalju valge, et lapsed kadusid kodunt kes kelgumäele, kes uisuväljale, nautides viimaks kätte jõudnud talverõõme täiega. samas on see tänane pisukene lumi ju täielik nöök, sest homsest on lastel vaheaeg läbi ja vaba voli päevade kaupa õues mütata enam ei ole. sellest on nii pagana kahju, sest lumepuuduse tõttu möödus nende talvevaheaeg enamuses toas passides ning ekraanide taga aega veetes, lugedes, lauamänge mängides, legodega meisterdades ja päevas vaid tunnikene-pool õues olles, sest mida sa seal õues teed, kui maa must ja porine ning ilm kõle ja märg...

no hea küll, tegelikult pole ju hädaldamiseks üldse põhjust, sest oleme ikkagi terved ja kallid sugulased on ka terved ja elu veereb niipalju normaalselt ja hästi nagu selles kummalises pandeemia-aegses maailmas võimalik. Kallis Kaasa sai meditsiini-valdkonna töötajana juba vaktsiini sutsaka kätte, paari nädala pärast teine veel ja siis on veerand meie perest vaktsineeritud. tööülesannete kõrvalt tegutseb ta usinalt ka oma magistriõpingute viimase otsaga ja pingutab kõvasti, et kevadel kraad kätte ja ülikooliõpingutega ühele poole saada. imetlen teda selle ettevõtmise ja viitsimise eest, sest töö ja pere kõrvalt magistrit teha ei ole kindlasti lihtne ülesanne. loodan südamest, et see mitmel rindel rabamine kannab vilja ja suve alguseks on härra magister iseenda ja maailmaga rahul :)