lisaks traditsioonilisele sinililleretkele, suure perega koosolemisele, Võimlemise-metsas jalutamisele ja pika nädalavahetuse nautimisele, olid seekord plaanis ka mõned mitte nii traditsioonilised ettevõtmised.
esiteks saime lõpuks teretulemast öelda meie suure pere kõige uuemale liikmele, pisikesele õepojale. armas beebi, mida muud siin arvata oligi :)
teiseks proovisime ära hilissügiseselt kruiisilt kaasa toodud Rootsimaa delikatessi - Surströmming'u. delikatess on muidugi arusaamatu termin selle hapendatud heeringa kohta, aga midagi üleliia hullu nüüd ka ei olnud - hais ei tapnud ja suus ringi käima ei jäänud, aga teist korda ma vist ei tahaks...
kolmandaks otsustas kallis õde ootamatute maitsete kollektsiooni veelgi täiendada ja tegi oma pisikese poja 2-kuuseks saamise puhul idu-browniet. välja nägi nagu šokolaadikook ja pisut maitses ka nagu šokolaadikook, aga minu jaoks oli seda idu-mekki ikka liiga palju. võib-olla prooviks järgmisel korral siiski uuesti, hapuheeringaga võrreldes oli maitse ikkagi söödavam.
ilmad olid paar päeva juba täitsa kevadised, lapsed said õhemad joped selga, jalgrattad välja toodud ja küla vahel pikemad tiirud tehtud. Piiga sai suurema ratta seljas tasakaalus püsimise päris kenasti käppa (küll veel abiratastega) ja eile õhtul tehti koos issiga juba päris korralik pikk sõit. armas.
üks kevadekuulutaja on meie pere jaoks sel' aastal veel - kui kõik läheb plaanipäraselt, saame nädalavahetusega trassivee ja kanalisatsiooni kaevatud-paigaldatud. kevadveed voolama!
