kui esmalt tööst rääkida, siis ühe allasutuse juhi lahkumine tööpostilt omal soovil on käima lükanud sündmuste ahela, mille tulemuseks võib olla valdkonnas päris korralike ümberkorralduste vajadus. täna esmaseid ideekesi ja mõtteid nii abilinnapea kui ühe võimaliku võtmetegelasega arutades jõudsin tõdemuseni, et vist hakkaski kuidagi liiga rahulikuks minema ja asjad sujusid ilmselt liiga rutiinselt... ohh jahh, eks näis, mis saama hakkab, aga igavat ja üksluist tööelu pole vist niipea ette näha.
lastekasvatamine on samuti uusi "väljakutseid" pakkunud. poja püüab endiselt nii nii väga tubli koolilaps olla ja kõik oma pinged ja ebakindlused enda sisse matta ning siis on tagajärjeks arusaamatud emotsioonipuhangud ja valetamised-varjamised ja mis kõik veel. pisukese irooniaga öeldes olen jõudnud tõdemuseni, et kool on saatanast ja lapsed võiksidki jääda lasteaeda või siis äärmisel juhul koduõppel oma pere ringis uusi teadmisi omandada. aga kuna see siiski päris sellisel kujul võimalik ei ole, eks siis püüame meiegi koos Kalli Kaasaga õppida ja areneda koos lapsega ja talle igal võimalikul ja võimatul viisil toeks olla. aga pisut hirmutav on ikkagi, et mida kõike üks pisike õrn arenev isiksus läbi peab elama ja millega hakkama saama, et tubliks inimeseks sirguda.
Piiga elab vist omamoodi üle uute õpetajatega harjumist, mis väljendub teatud tikkide avaldumises - kummalised köhatused ja riiete kohendamised. vähemalt arvas nii rühma õpetaja, et ehk võiks isegi psühholoogi poole pöörduda nõustamise saamiseks. päris nii karmiks ma ise veel olukorda ei hinda, aga samas oli see minu jaoks üsna silmiavav arvamus õpetaja poolt, sest Piiga on ju minu jaoks ikka olnud selline helge ja päikeseline ja rõõmus ja lillelaps ja justkui igavesti muretu, aga mõelda nii, et ka tema jaoks võib olla pingeid ja probleeme, mida ta sõnades otse väljendada ei oska, aga mis siiski olemas on ... see lapsevanemaks olemine on viimasel ajal kuidagi väga keeruliseks muutunud.
vahepeal sai aga Kallis Kaasa oma lapsevanemaoskuste täitmisega suurepäraselt hakkama, sest olin tööalase rahvusvahelise projektiga seoses kolm päeva Soomes. tegus ja töine ja inspireeriv käimine oli, kuigi nii minek kui tulek olid väga ekstreemsed - minnes väljasõit ülivarahommikul 4.30, tihe lumesadu, pehmelt öeldes kehvad teeolud (õnneks küll mitte ise roolis), laevaga ülesõit kõige karmima laine ja loksumisega, mida mina kunagi kogenud olen, tuisu tõttu hilinev rongiliiklus suunal Helsingi-Turu ning tagasitulles mind tabanud mingi arusaamatu kõhuviirus, mis ei lasknud mitte millelgi toitval sisikonda pidama jääda ja kogu olemise rohkem kui hädiseks muutis. aga nagu öeldud, siis seminar oli asjalik, hotell mugav ja seltskond mõnus. mõned meeleolupildid ka - hotellitoast, toa aknast avanenud vaatest ja omamoodi vaatamisväärsustest kohalikus kunstimuuseumis :)
samal ajal üksikisa rolli täitnud Kallis Kaasa näitas ennast isadepäeva nädala eel ainult parimast küljest - lapsed said õigeks ajaks nii kooli kui lasteaeda, tekkinud probleemid (nt lasteaia poolt tõstatatud ja mulle pisut arusaamatuks jäänud Piiga õueriietega seonduv) kiirelt ja mõistlikult lahendatud, lapsed toidetud, kodu korras hoitud ja kõige selle kõrvalt isegi trenni tehtud. meie pere issi on lihtsalt parim ja sai sellele vääriliselt isadepäeval ka meeles peetud - kaardid lastelt, KD-i poolt veel eraldi ka suur šokolaad, mille ta oma hoiupõrsa raha eest ise kohalikust poest ostis ja mõned eksootilisemat sorti nn käsitööõlled, et isal oleks peale raskeid tööpäevi pisut muhedam õhtul diivanil lõõgastuda :)
ah jaa - peale konverentsi ja enne Soome sõitu olime Kalli Kaasaga oma traditsioonilisel spa-puhkusel, sedakorda Saaremaal Johan SPA-s.
suurepärane elamus, suurepärane nädalavahetus, suurepärane lõõgastus - oli väga mõnus!
maailm on vahepeal põhimõtteliselt hulluks läinud - Ameerika presidendiks sai Donald Trump, Keskerakond muutus peale juhi vahetumist üleöö ihaldusväärseks koalitsioonipartneriks ja kohalikud võimumängud jätkavad oma arusaamatuid sonimisi.
eks näis, milliste meeleoludega ja millal järgmise sissekande jaoks aega jagub.
