Monday, November 30, 2020

elu jälle sassis...

 ... nagu kevadel ehk et kroona-viirus segab tavapärast elukorraldust ja  prognoos on pigem kehvem kui parem. erinevalt kevadest on nakatunute arvud kordades suuremad, tagasi on distantsi hoidmise nõue ja maskikandmine on juba nädalapäevad kohustuslik olnud. olen siiralt tänulik, et lapsed saavad hetkel veel tavapäraselt koolis käia ja iseenda töötegemist ei pea kombineerima distantsõppega, sest nii mõneski Pärnu koolis on üks või teine klass nakatunud õpilase pärast pidanud koolitöö ümber korraldama. minu enda töö toimub taas ainult kodukontoris ja video-koosolekute vahendusel ning eelmise nädala lõpus pidi kodukontorisse kolima ka Kallis Kaasa, kuna saime Terviseametilt ettekirjutuse jääda eneseisolatsiooni kui nakatunu lähikontaktsed. jah, ka see on kevadega võrreldes minu jaoks teistmoodi, et nüüd siis päris lähedale see haigus jõudnud. minu ja Kalli Kaasa tervisega kõik korras, aga nakkuse sai hea koorikaaslane, kellega paar päeva enne tema positiivset testitulemust ühel arutelul külg-külje kõrval istusime ja hiljem ka koos kooriproovis olime. tol' hetkel oli ta enda arvates terve kui purikas, aga järgmisel õhtul oli kurk karedaks muutunud ja veel järgmisel enesetunne juba nii kehv, et sai suunamise testile, mis paraku oli positiivne. mis omakorda tähendas, et kõik kooriproovis osalenud olid potentsiaalsed lähikontaktsed, tuli korraldada kooriliikmete nimekirja edastamine Terviseametile ja kõiki lauljaid ka koori juhatuse poolt teavitada, et püsige võimalusel kodus, kuniks Terviseametilt täpsemad juhised saate. 

eriti kahju oli, et nädala lõpus pidi ju olema kontserdimajas esinemine koos linnaorkestri ja Estonia Seltsi Segakooriga, mis nüüd koori jaoks loomulikult ära jäi. õnneks oli kooride-orkestri distantsi hoidmine nii hästi läbi mõeldud, et orkestrile eneseisolatsiooni nõue ei laienenud ja kavandatud kontsert sai ikkagi toimuda, kuigi ilma kooride esinemiseta, aga jah - meie jaoks polnud see suurem asi lohutus. lisaks tuli eelmisel nädalal teada koori jõulukontserdi ärajäämisest, kuna Agape kirik, kus kontsert pidi toimuma, otsustas koguduse tervise huvides kõik kirikusse kavandatud üritused ära jätta. ja kuna praeguses olukorras, kus kogu koor on potentsiaalselt nakatumis-riskis, ei saa teha ka iganädalasi proove, siis ei saa me esineda ka Pärnu jõuluturul, sest päris ilma proovideta ikka otse lavale ei lähe. seega oligi eelmise nädala proov päris pikaks ajaks viimane ja pole üldse kindel, millal uuel aastal ühistegevustega jälle alustada saab. 

seega on vaimu värskendavaks tegevuseks hetkel peamiselt jalutuskäigud värskes õhus, mida nii üksi kui koos Kalli Kaasaga päris mitmeid on ette võetud. kuni tänase hommikuni, kui maa esimest korda õrnalt valge lumekirme all, oli loodus pigem kevadine - metsaalune rohetas, okstel suured pungad ja koduaias kevadlilled peenras õisemas. mulle tegelikult selline sügis meeldib :) 


nädalavahetusel sattus Kallis Kaasa koos lastega metsast peenarde katmiseks kuuseoksi tooma minnes ka ühe eriti kummalise leiu pele -keegi oli metsa alla maha valanud suure kotitäie legosid!?! täiesti korralikud, juba peale vaadates mitme suure komplekti jagu, piki kraaviperve kaugel silma riivamas. no milline terve mõistusega inimene midagi sellist teeks?? kui endal enam vaja pole, pane müüki või anna kasvõi tasuta ära või ma ei tea, pane kotiga kuhugi taaskasutuskeskuse ukse taha, aga minna spetsiaalselt metsa, suurest teest ikka mitusada meetrit kõrvale ja valada korralikud mänguasjad kraavi ... minu mõistus seda lihtsalt ei võta. lapsed korjasid esimese hooga niipalju suuremaid klotse kaasa, kui taskutesse mahtus ja järgmisel päeval läksime kogu perega metsa tagasi ja korjasime kaugelt üle poole tunni neid pisikesi jubinaid kokku. saagiks oli kaks! kilekotti lego-klotse, mis kodus seebiveega likku sai pandud ning seejärel kulus lastel ja enamuses siiski minul ligi kolm tundi, et kõik need tuhanded pisikesed vidinad läbi loputada. aga see oli seda väärt, sest vaid pisukese Googeldamise järel selgus, et ära oli visatud 80-ndatest pärit lego-komplektid - mereröövlite purjelaev, rüütlite loss, kosmoselaev, tuletõrje-laev ja ilmselt midagi veel. tõeliselt ägedad komplektid ja rariteetid veel pealegi! lastel on nüüd mitmel õhtul avastamise ja ehitamise rõõmu ning metsaalune sai ka sellest prügihunnikust puhtaks - kasulik korilus kõigile :)

lastel saab tänasega läbi esimene trimester ja neil läheb koolis ikka väga hästi. nädalajagu päevi tagasi vaatas e-koolist suisa nii ilus pilt vastu, et kohe pidin selle jäädvustama:



taaskord midagi, mille eest väga tänulik olla, sest oma õppimistega saavad nad suuresti ise hakkama ja vaid pisut tuleb üle küsida, kas kodused ülesanded tehtud ja järgmiseks koolipäevaks õiged asja koolikotis. trimestri hinded on Piigal vist ainult "viied" ja KDil peamiselt "neljad-viied", kuigi jah, poisil käitumise hinne mitmes aines ka "rahuldav", aga see vist päris normaalne, et üks viienda klassi poiss aeg-ajalt ka veidi "käitub" :)

eile algas advendiaeg ja oli põhjust alustada kodus jõulu-meeleolu loomisega ja piparkookide küpsetamisega. lapsed saavad piparkookide tegemise ja kaunistamisega juba täitsa ise hakkama, minu hooleks jäi suuresti vaid protsessi üles pildistamine.




nii väga loodan, et jõulude ajal ei ole maailm päris lukus ja tohime ikka kallite sugulastega päriselt kokku saada ja jõule tähistada. muid tavapäraseid jõuluüritusi (tööl ja sõpruskondadega jm) sel' aastal nagunii ei ole, nii et oleks võimalus rahulikult suure pere seltsis olla. 
 

Thursday, November 5, 2020

läänerindel muutusteta

kuidagi on nii, et kui elu veereb vaikselt ja mõnusalt, siis ei kutsugi väga siia virtuaalpäevikusse sissekandeid tegema. no et mis ma jälle kirjutan, et ikka on hea olla :) paradoksaalsel kombel oli sama tunne paar aastat tagasi, kui elu on must ja masendav, ainult et siis oli mitte-kirjutamise põhjus see, et mis ma sellest hädaorust ikka kirja panen. novot, nüüd siis vastupidi ...

aga tõesti on endiselt hea ja mõnus olla. töö juures sujub, lastel läheb koolis kenasti, Kallis Kaasa on sama armas ja hea nagu ikka :) eelmise postituse järel oleme veetnud koos lastega mõnusa koolivaheaja Tartus mänguasjamuuseumis, V Spas ja Ahhaas (põikega Tamme-Lauri tamme juurde). aasta alguses tegime küll plaanid koos lastega taaskord sooja päikese alla minna, aga reisipiirangud on endiselt karmid ja puhkust ainult maskis veeta ei tundunud kuigivõrd meelitav väljavaade. no ja Tartu kõlab ju peaaegu nagu Türgi.





lisaks veetsime meeleoluka halloweeni nädalavahetuse, kus igaühele leidus midagi tema maitsele vastavat. ehk et lapsed said nautida kodus halloweeni ja lapsevanemad üliägedat Oktooberfesti vanas Mohri aidas. minu enda jaoks oli eriti äge just see, et lihtsalt läksimegi Kalli Kaasaga koos peole, niisama. ei olnud tegemist kellegi sünnipäeva või pulmaga, koori esinemise või valla üritusega ega mõne tööga seotud ettevõtmisega, vaid lihtsalt läksime ja pidutsesime. üliäge oli!



 


jama on muidugi see, et kevadel maailma raputanud viirus tõstab uuesti pead ja nakatunute numbrid on kevadega võrreldes järjest uusi rekordeid löömas. eks sellepärast jäi meil ju perega sügisvaheajal Türgiski käimata. Eestis on seis naaberriikidega võrreldes veel üsna mõistlik, aga valitsus kaalub taaskord uute piirangute kehtestamist ja võimatu ei ole ka igasuguste jõuluürituste ära jäämine. kevadel mõtlesime oma pere ringis, et selle ootamatu ja hullumeelse olukorraga aitab toime tulla just teadmine, et peagi on suvi ja küllap see pandeemia peagi taandub ja et kui palju kordi oleks hullem, kui viirusega peaks võitlema hallis sügises ja ees terendaks võimalus, et jõulud jäävad ära... ja nüüd oleme me just sellises olukorras ja puudub igasugune teadmine, kui kauaks see ebamäärane olukord püsima jääb. samas näib mulle, et paanikat on kevadega võrreldes siiski oluliselt vähem, mingi kogemus ja teadmised viiruse levikuga hakkama saamiseks on ikkagi olemas ja elukorraldus on enam-vähem normaalne. igaks juhuks plaanime siiski perega uuel nädalal ära kasutada kohaliku veekeskuse sooduspiletid, sest mine tea, millal mingid asutused jälle lukku keeratakse...