veidi pikemalt

tsiteerides klassikuks kujunenud Agu Sihvkat "et kõik ausalt ära rääkida..." , siis tegelikult on veebipäeviku pidamise mõte meeles mõlkunud päris kaua aega. kunagise kursaõe blogi (mis on tõeliselt muhedalt ja mõnusalt kirjutatud, selle tasemeni ma vist ei küüni...) lugemine on tihtipeale tekitanud mõttevirvendusi, et tegelikult võiks ju oma tegemised-toimetamised ka kirja panna, oleks endal hea meenutada ja lugeda ning kunagi ehk ka teistega jagada. ja kui selgus, et Kallis Kaasa on samuti juba mitmed aastad netiavarustesse oma tegemisi talletanud, siis loomulikult kinnistus see oma päevaraamatu pidamise mõte veelgi.

ja nüüd on see siis teoks tehtud. päris põnev, tuleb tunnistada. kasvõi juba blogi kujunduse valimine. no et see ikka mingilgi määral minu olemust ja mõtteid ka visuaalse poole pealt kajastaks. ja pisut tahumatu, aga samas soe ja kindel puitsein kajastab minu elu-olu päris hästi - ei ole üleliia klanitud ja läikiv, aga parasjagu hubane ja kindlustunnet pakkuv. koos oma Kalli Kaasa, poja  KD, pisi-Piiga ja koeraga omaenda pisikeses majakeses. ja koduseintest väljaspool üle Eestimaa laiali ka (liialdamata) maailma parimad vanemad ja õed-vend oma toredate peredega. ja sõbrad. olen õnnelik ja iga päev tänulik selle eest, et võin just nii õnnelikult oma ilusat elu elada :)

tagantjärgi ei ole muidugi võimalik kõike olulist ja põnevat kirja panna, aga püüaks siis edaspidi ette tulevad elujuhtumised üles märkida.

aga väikese tagasivaatena alustaks kroonikat sellest, et tänavu suvel on lapsed esimest korda nö suvevaheaega veetmas. uus kogemus emale-isale ja kuhjaga elamusi lastele. nii KD-i lasteaed kui Piiga lastehoid on juulikuus kollektiivselt puhkamas, aga nii mina kui Kaasa ju tööl, nii et lastele pidi tervelt kuuks ajaks mingi hoiuvõimaluse leidma. ja tänu suurepärasele kokkusattumusele, et nii Tallinna-Ama kui maa-Vanaema on õpetajad ja suvel seega üsna töö-vabad, ongi lapsed neli nädalat siin-ja-seal hoida olnud. ehk siis juuli esimese nädala pealinnas, teise nädala kodus maa-Vanaemaga, kolmanda nädala maa-Vanaema juures lõuna-osariikides ja viimase nädala taas kodus, sedakorda Ama hoida. vaatamata esialgsele kahtlusele ja pisukesele hirmule, et kuidas see kõik tegelikkuses sujub, on kuu aega möödunud suurepäraselt! lapsed on tublid ja vanaemad on tublid, ei ole lastel probleemi olnud emmeta-issita olemisest või harjumata kohas magamisest ega vanaemadele 24/7 lastelaste kantseldamisest.

ja meie Kaasaga oleme saanud juulis tervelt kahel nädalal nautida lastevaba aega ja üle kolme aasta taas vaid iseendiga olnud. mõnus! loomulikult on ka lastega koos vahva ja ma ei vahetaks lapsevanema-elu praegu enam mingi hinna eest vaba ja vallalise toimetamiste vastu, aga mõnikord kulub isegi nii toredatest põngerjatest (nagu meie omad seda on) pisike puhkus ära. oleme saanud käsikäes jalutada (polegi olnud vaja vankrit lükata), väljas söömist nautida (ja mitte laua pealt ja alt toidutükke ja lapsi kokku korjata), seikluspargis ronida ja Kabli rannas kontserti kuulata. ohhhhhhh, selline peabki üks suvi olema!

aga uuel nädalal taastub jälle tavalisem elurütm, sest augustist peavad lapsed hakkama taas aias/hoius käima. eks see saab ka paras väljakutse olema, sest Piiga jõudis ju juuni lõpuks alles enam-vähem hoius käimisega ära harjuda, kui tuli juulikuu ja suvepuhkus ja nüüd algab kogu harjutamise-protsess ilmselt otsast peale. ja ega KD-legi see lasteaia rütmiga taasharjumine ilmselt kõige lihtsam olema ei saa, sest lasteaias augustikuus veel suurte ja väikeste rühm koos, õpetajad vahetuvad ja oma rühma tavarutiini eriti ei ole. loodetavasti kõik siiski sujub enam-vähem ja nädalaga loksub töönädala rütm jälle paika.

eks siis uuel nädalal ongi taas põhjust päevaraamat lahti lüüa ja uue nädala tegemistest pajatada.

esimene pääsuke

eile sai KD kolmeseks. ja taaskord pidin tõdema, et kolm aastat imelist aega on möödas nii, et suurem osa sellest hakkab juba meelest minema, sest kirja pole suurt midagi saanud. ja kuna täna on just selline tööpäev nagu on (ehk et ei ole väga kiire :) , siis saab see esimene pääsuke siia lendu lastud. minu esimene postitus minu esimeses blogis.
algus on tehtud, järgmisel korral ehk siis pikemalt ja asjalikumalt.