suvi!

nii äge, et väljas on jälle (juba kolmas laine vist kevadest alates?) suur suvi, sooja ligi 30 kraadi, päike säramas ja lihtsalt hea olla :)

lapsed said suvevaheajale nädala jagu varem, kui seadus ette näeb ja saavad lõunaosariikides juba suurt suve nautida.

olen südamest tänulik õpetajatele, et nad seda lubasid, sest viimasel nädalal õppetööd nagunii enam ei toimu ja kodus on ehitustander laiali, pole lastel õieti kuskil ollagi ja eks meil on ju õppimises tublid lapsed ka :) enne õppeaasta lõppu toimunud arenguvestlustel said mõlemad lapsed oma õpioskuste ja teadmiste eest kuhjaga kiita ning võime ainult uhked olla, et järeltulijad oma klassis nii teadmistelt kui käitumiselt esirinnas on. e-kooli potsatavad järjest perioodi- ja aastahinded, mis ainult positiivsed, nii et veidi varasem suvepuhkus on igati ära teenitud. seega viisime täpselt esimese suvekuu esimesel päeval lapsed maale Ama-Asa juurde ja nagu juba kuulda oli, nauditakse vabadust täiega ja esimene suvesupluski tehtud :)

kuigi pooles koduhoovis valitseb käimasoleva ehituse tõttu üsna suur segadus, on tagaaed selle kõrval nagu roheline oaas, kuhu kõik lillepeenrad ja amplid ja maitsetaimed said ehituse eest ümber kolitud. Kallis Kaasa leidis koha ka uuele aiabasseinile (kuna varasemalt terrassi kõrval olnud veesilm tuli juurdeehituse tõttu ju likvideerida) ning minu uus lemmikkoht meie aias on nüüd vaieldamatult suliseva purskkaevu ja õide puhkenud rododendroni kõrval.

sest nii vähe kui mina üldse aiapidamisest, veel vähem rodode hingeelust tean, juhtus tõeline ime ja eelmisel aastal potilillena sünnipäevaks saadud rododendron elas ümberistutamise ja talve üle ning üllatas mind nädalajagu päevi tagasi tervelt 10! õiekobaraga!!! ma pole vist mitte kunagi elus ühest õitsemahakkavast lillest nii vaimustuses olnud :) aga tegelikult on ka täiega äge, sest rodod pidid üsna pirtsakad ja nõudlikud taimed olema ja polevat sugugi lihtne neid õitsema saada ja seda enam olen ma siiralt tänulik ja õnnelik, et meie aianurgas endale koha leidnud põõsas otsustas uue elupaiga omaks võtta.

ja nagu kõigest sellest positiivsest veel vähe oleks, on töö juures ka endiselt tore ja tegemist jagub ja tehatahtmist ka jagub. kalendris on järjest rohkem erinevaid kohtumisi ja arutelusid, arvutis ootavad erinevad andmed analüüsimist ja kaardistamist ning kogu tegemist vajav tööde nimekiri on positiivne väljakutse, mitte vastumeelselt tegemist ootav kohustus. mai lõpus sain osaleda rahvusvahelise integreeritud teenuste projekti nädalasel õppereisil Katalooniasse ja Hollandisse, kuhu ma varem sattunud polnudki ja kus lisaks rohkele tööalasele infole sai pisut ka niisama ringi vaadata ja kohalikku elu-olu uudistada.

Leideni ülikoolis

Haag

Badalona, Ca l'Arnús - Can Solei park

hea on olla veendunud, et töökohavahetus oli väga väga õige otsus.