töörutiin (niipalju kui seda praegu üldse on :) oli eelmised poolteist nädalat veidi teistmoodi, sest võtsin osa ametnike välitööde programmist Kagu-Eestis. asja mõte laias laastus siis see, et ministeeriumide ja riigiametite tähtsad ninad ja spetsialistid tulevad Tallinnast ära ja vaatavad päris elu päris Eestis, seekord siis lõunaosariikides. mulle andis see võimaluse olla koos lastega poolteist nädalat vanematekodus, toetada ema maale suvepuhkusele saadetud õe-venna laste kantseldamisel ja enda lastega nii jalutama kui ujuma kui rattasõitudele jõuda. lapsepõlvekodus on alati hea ja lõõgastav olla, aga kas oli asi selles, et seekord ei saanud ainult niisama naudiskleda, vaid tuli ka palgatööd teha või selles, et ehitusjärgne oma kodu on ikka veel nii äge ja kahju oli pikalt ära olla, igatahes kimbutas mind koduigatsus kuidagi eriti närival kujul ja niiväga oleks tahtnud hoopis Kalli Kaasa kaisus omas kodus olla... no õnneks ei kesta 11 päeva igavesti ja sain selle igatsusega siiski hakkama :)
Lõuna-Eesti nädala lõpetuseks võtsime osa ka SKA suvepäevast, mis väga sobivalt sealkandis aset leidsid ja kuhu koos perede ca 350 kolleegi kokku olid tulnud. ilm oli suviselt soe ja päikseline, tegevusi jagus lõunatundidest pea südaööni, lapsed võtsid kõigist atraktsioonidest aktiivselt osa ja möllasid täiega, nii et oli üks väga tore olemine.
tõrvatilgaks meepotis oli tagasi vanematekoju jõudes avastus, et meie armas koerakene oli ennast ketiga totaalselt kinni pusserdanud, toidu ja vee ümber ajanud ning suvise päikese all suure tõenäosusega kogu päeva karmi veepuudust kannatanud... päris hirmus oli näha, kuidas loom sõna otseses mõttes liitri liitri järel vett sisse ahmis, nii et lõpuks see lihtsalt teisipidi tagasi välja tuli, sest keha ei suutnud nii suures koguses vedelikku omandada. õnneks ei kaasnenud selle ehmatava olukorraga püsivaid tagajärgi, sest järgmisel hommikul läks lisaks veele ka toit juba kaubaks ja peale värskendavat suplust kohalikus tiigis oli loomakeses eluvaim jälle olemas. meie jaoks õnneliku lõpuga õppetund sellest, et koera me vanematekodus nii pikkadeks tundideks enam üksi ketti ei jäta ja pigem tuleb oma käimised ümber mängida selliselt, et ei peaks looma väljaspool turvalist koduhoovi tundideks omapäi jätma.
üks märge siia augusti alguse tegemistest ka mäletamiseks ja meenutamiseks - Kallile Kaasale sünnipäevaks tehtud üllatuskink ehk nädalalõpp Barcelona kuumava päikese all :) kaua tehtud kaunikene võib seekord tõesti öelda, sest pisut rohkem kui pool aastat organiseerimist ja korraldamist ja saladuse hoidmist tasus ennast igati ära ja juubilari jaoks pooletunnise etteteatamisega teoks saanud nädalalõpureis Hispaaniasse oli just nii rabav ja ootamatu kink nagu see mõeldud oligi :)
turist :) |