miskipärast arvasin, et detsembris ka üks postitus juba tehtud, aga võta näpust... no õnneks annab seda viga parandada ja mõned read kribada.
mul on puhkus! päris mõnus, kui ei pea töiseid tegemisi ja laste kaugõpet kombineerima, vaid saab ise oma aega planeerida ja vajadusel ka laste jaoks olemas olla. sest jah - eelmisest nädalast on kõik koolid taas kaugõppel, lapsed kodus ekraanide taga ja lapsevanemad koolikoka-treeneri-tugipersonali rollis. kevadega võrreldes on ebakindlust ja segadust siiski vähem, nt kogu koolil üks õppe-keskkond, kus virtuaaltunnid toimuvad, õpetajad viivad oma tunde tunniplaanijärgselt ikka ise läbi ja lapsevanemad ei pea kodus ennast 'pooleks rebima', et aru saada, millise õppekava järgi milliseid teadmisi lapsele selgeks tuleb teha. mõned tehnilised viperused on ikka ette tulnud (e-kool 'jookseb kinni' või arvuti kaamera-mikrofon ei tööta), aga laias laastus on need 6 kaugõppe päeva päris kenasti möödunud. homme veel ja siis saavad lapsed väljateenitud koolivaheaega nautima. ehk on vaheajal ilmad ikka mõistlikud ja lapsed saavad piisavalt värskes õhus olla, sest see on mu meelest kaugõppe suurim puudus - hommikust lõunani istutakse ekraani taga ja liikumist on minimaalselt. õnneks toimus eelmisel nädalal vaatamata koroona-piirangutele ikkagi KD jalgpalli-trenn, kus kutt sai värskes õhus korralikult liigutada ja meie tegime samal ajal Piigaga jalutuskäigu udusse mattunud rannarajoonis.
kuigi viirus-pandeemia nakatumisnäitajad on iga päevaga üha hirmutavamad ja enamuse ajast istume kodus, siis näpuotsaga oleme erinevaid tegemisi ka väljaspool kodu ette võtnud. nii sai siiski peetud Piiga 10 sünnipäev (kuigi viimase hetkeni oli kahtlane, kas mängutoad lubatakse sel' ajal veel lahti hoida) ja ehkki külalisi oli tavapärasest vähem, jäi sünnipäevalaps oma peoga väga rahule.
samuti sai metsast üles leitud ja koju toodud kõige ilusam jõulupuu - Kallis Kaasa lihtsalt oskab alati seda õiget puud märgata :)
koorilaul jäi soiku juba novembri lõpus, sest siseruumides ei lubatud grupiviisilist huvitegevust enam harrastada, aga eelmisel nädalal võtsime koorikaaslastega selle kummalise aasta siiski ühiselt kokku, pidades Mohri aida sisehoovis maha ühed vabaõhu jõulud. hajutatult, värskes õhus, suuremate kallistamisteta, aga siiski kuumade jõuluvorstide ja kapsaga ning jõuluvana, kingitusteja jõululauludega. väga soe ja armas ja tore õhtu oli! uuel aastal saame loodetavasti jälle korralikult laulmisega ka jätkata.
lisaks Piiga sünnipäevale ja jõuludele on detsembris üks oluline tähtpäev veel - meie pulma-aastapäev. seekord siis juba 13-es ja numbri pahelisele varjundile vaatamata ikka sama õnnelikult ja üksteisest hoolides kui kõik varasemadki aastad❤ kui eelnevatel aastatel oleme aastapäev tähistanud lihtsalt kodus, siis seekord võtsime aega kahekesi olemiseks ja nautimiseks ehk et veetsime paar tunnikest Pärnu uusimas spa-s WasaResort (saime praktiliselt privaat-spa, olime enamuse ajast kahekesi, alles viimase pooltunni ajal tuli paar peret veel), lasime ennast massööridel mudida ja õhtul käisime ka valla jõulukontserdil 'Noorkuud' kuulamas. välja arvatud spa-osa möödus kogu päev maskides - praeguse aja märk, kuid vaatamata koroona-piirangutele oli see ikkagi väga väga armas päev!
üks armas meelespidamine mahtus eelmisesse nädalasse veel. nimelt saatis Päästeameti Lõuna regiooni juht kõigile neile, kes kevadise eriolukorra ajal Lõuna kriisistaabi töös osalesid, tänukingi. algselt pidi toimuma tänuõhtusöök, aga enne kui see aset sai leida, hakkas koroona-olukord taas võimenduma ja sedasorti rahvakogunemine ei olnud enam võimalik. seetõttu jõudis tänuõhtusöök (või vähemalt osa sellest) kriisiohjajateni karpi pakendatult, mis gurmeemaitseid sugugi ei vähendanud ja tänu millele üks kodune õhtusöök väga eriliseks osutus.
homme ongi juba käes aeg koduseid jõule tähistada ja kuuse alt kinke leida :) seejärel loodame siiski ka maale sõita, et kurja viiruse kiuste ikkagi traditsiooniliselt jõululaupäeva tähistada - vanematekodus, armsate ema-isa ja kallite õdede-venna ja nende peredega. nii kahetised tunded on maale sõitmisega seoses, sest ühelt poolt ei kujuta jõule ilma suure perega koos olemiseta kuidagi ette, aga teiselt poolt tuletatakse praegu kogu aeg meelde, et püsige kodus ja vältige kontakte. mismoodi küll leida see kuldne kesktee olukorras, kus häid valikuid ei olegi... nojah, kui nüüd järgmise paari päevaga olukord kardinaalselt hullemaks ei lähe, siis ilmselt me ikkagi sõidame maale ja jõulu esimesel pühal ka Paide-sugulastega pühi tähistama, aga ikka väga keeruline on seekordsete pühade planeerimine. lootus sureb viimasena...
