jaanuar

... hakkab põhimõtteliselt juba läbi saama ja mõned märksõnad toimunust kirja ka:

* laululaager avas koorilaulu teise poolaasta, oli mõnus ja tegus ja lõppes linna tagasi jõudes koos perega kelgumäel - lastel oli tore, minul oli külm :)

* eelmisel nädalavahetusel olime üle hulga aja täiesti kodused ja seetõttu sai ette võtta mitmeid pisinokitsemisi, mis oma aega oodanud. eelkõige tegeles sellega muidugi Kallis Kaasa, mina toimetasin pigem tavapärast nädalavahetuse-kodukorrastamise-rutiini. kõige nähtavamaks tulemuseks on see, et pesumasin ei asu enam saunas, vaid on nüüd mugavalt otse vannitoas - ei mingi pesudega üle hoovi käimist ja külmas saunas pesumasinaga toimetamist. halleluuja!!! kuigi minu füüsiline jõud on olematu, suutsin siiski niipalju Kallile Kaasale abiks olla, et vedasime pesumasina saunast majja teisele korrusele ja ootan nüüd seda pidulikku hetke, kui saan musta pesu pesukorvist otse masinasse tõsta, soojas vannitoas, mugavalt ja lihtsalt. ega otseselt ju ootama peakski, kõik on ühendatud ja valmis, aga lihtsalt ... äkki juba täna õhtul.

* poja hommikused kehalise kasvatuse tundi minekud on muutunud rahulikuks ja peaaegu et rõõmsaks, millest on meel hea ja süda rõõmu täis! jah, kallistus või lehvitus enne võimla poole minekut on küll pisut kurb, aga vähemalt ei ole enam seda kõikehõlmavat vastumeelsust, pisaraid ja nuttu. õppimine läheb suurepäraselt ning vabatahtlikult raamatu kätte võtmine ja lugemine kulgeb ka täitsa kenasti, seega koolielu on positiivsel lainel.

* nädala-paari jooksul peame Kalli Kaasaga tegema lõpliku otsuse, kas panna Piiga juba sügisel kooli või mitte. ühel pool väga head akadeemilised, sotsiaalsed ja füüsilised näitajad, teisel pool laps oma mängurõõmu ja lapsepõlvega... ehhh, keeruline, nii keeruline. lisaks poliitikute kemplemised teemal kelle lapsed kus koolis ehk et kas valdade lapsed üldse linna kooli saavad või mis tingimustel saavad jne. arutan seda Piiga teemat kindlasti veel nii oma ema kui Kalli Kaasa emaga, kes mõlemad elupõlised kasvatajad-õpetajad, aga spordiklassi kehalised katsed on juba vähem kui kuu aja pärast ja selleks ajaks peame otsuse endi jaoks siiski ära tegema.

* Nunnu vurab mõnusalt! on ikka tõeline vabadus planeerida oma käike ja sõite ainult enda järgi ja mitte arvestama tööandja reegleid või seadma oma tegemiste tõttu piiranguid kolleegide sõitudele. igakuine lisakulu võrreldes varasemaga on ca 50 raha kütusele (loomulikult mingid ühekordsed kulutused lisaks, aga neid pole palju), mis saabunud sõltumatuse ja vabadusega võrreldes on olematu. endiselt veendunud, et Prantsuse kasulapse soetamine oli väga hea otsus!

minu Nunnu

ma ostsin endale täna auto!

väikese, nunnu, tumerohelise, pärit aastast 2004 ja nimeks Peugeot 206. nüüd on meil peres minu nimel olev korralik pereauto, millega enamasti sõidab Kallis Kaasa ja mehe nimel olev väike "naistekas", millega hakkan sõitma mina. kunagi oli see vist jõuka keskklassi peamine näitaja - oma maja ja kaks autot. õnn on meie õuele jõudnud ... :)

teise auto soetamise vajaduse tekitas minu tööandja ametiautode kasutamise ümberkorraldus, mille tõttu ei olnud enam kuigi põhjendatud ja otstarbekas "sinise särtsuga" igapäevaselt kodunt tööle ja tagasi sõita. seega tuli leida kiire ja soodne lahendus pisikese linnaauto näol ja uskumatul kombel oligi paari päevaga sobiv variant - ökonoomne "naistekas", hästi hoitud, autosalong müüs, ametlik hoolduse ajalugu olemas, asukoht Pärnu - leitud. Kallis Kaasa käis koos peresõbrast automüüjaga pakutavat üle vaatamas ja kuna kõik sobis, siis maksin täna hommikul raha ära, peale lõunat käisime Kaasaga pabereid vormistamas ja kell kolm algavale koosolekule vurasin juba oma uue Nunnuga. olen rahul.

head uut!

uus aasta on alanud ja seekord hoopis teismoodi, kui viimased üheksa aastat. nimelt olime esimest korda peale koeraomanikeks saamist aastavahetuse kuskil mujal, kui oma kodus. kuna meie karvane sõber kardab pauku (nagu väga paljud koerad), siis oleme kõik aastavahetused viimase üheksa aasta jooksul olnud kodus, et pakkuda koerale turvalist kohta selles ebaturvalises paukuvas maailmas. siis lisandusid koerale väikesed lapsed ja mõte aastavahetuse veetmisest kuskil mujal kui kodus ei tundunud endiselt kuigi mõistlik. seekord leidsime aga, et lapsed on juba piisavalt suured ja koer piisavalt vana (ja rahulikum), et võtta uus aasta vastu heade sõprade juures linna lähistel.

õnneks andis haiguste-trall aasta lõpuks siiski järele, nii et saime koerale veterinaarilt soetatud rahustid sisse sööta, pererahvale väikese kingipaki ja üht-teist peolauale kaasa võtta ja plaanitud aastavahetuse tähistamisele sõita. melu oli vahva - palju toredaid inimesi, süüa-juua igale maitsele, soovijatele õues tünnisaun ja igale perele ka mõnus ase peale meeleolukat ööd pisukeseks puhkamiseks. lapsed nautisid möllu täiega, ka koer pidas ennast väga kenasti üleval ja kokkuvõttes oli väga muhe aastavahetus.

nüüd olen saanud mõned päevad koos lastega kodus puhata, kuna pojal ju veel koolivaheaeg ja Piigalegi kulub peale pikka haigust pisut kodust puhkust ära. olen täiega nautinud hommikusi pikki unetunde ja seda, et lapsed endiga ise hakkama saavad. esmaspäeval meisterdasin koos Piigaga (loe: mina meisterdasin, Piiga tšillis niisama) ligi kolm tundi haldjamaailma, mille ta sünnipäevaks sai ja mis siiani sobivat aega ootas. nüüd oli piisavalt aega, et traadist-lõngast-riidest-puutükikestest haldajad valmis meisterdada ja ka nende papist puumajake püsti panna. kuigi minu kondid olid lõpuks sellest põrandal kummargil toimetamisest korralikult kanged, siis lapsel oli siiras rõõm valminud haldjamaailmast ja mängurõõmu jagus küllaga.

eile ja täna tegelesin tõlketööga, et olla Kallile Kaasale abiks tema magistriõpingutes. tal vaja mingi aine raames võõrkeelsest teadusartiklist referaat teha ja kuna minu inglis keele oskus mõnevõrra kabedam kui temal, siis aitasin tõlkida Kaasa poolt internetiavarustest leitud artiklit Kreeka rehabilitatsioonisüsteemist ja kvaliteedi tagamisest. võttis päris korralikult aega, aga siiski ei midagi kaelamurdvat ja tehtud ta sai.

kuna talv (mida mina küll üldse ei oodanud) jõudis ka lõpuks kohale ja välistemperatuur on langenud juba ligi -10ni, on päris hea, et saame lastega kodus olla ja piisava sagedusega ahju kütta, et meie pisike majake liiga maha ei jahtuks. õnneks lubavad prognoosid nädala lõpus taas mahedamaid talveilmasid, mis mulle väga sobib, sest külm ja pakane pole ikka üldse minu jaoks.

reedel olen siis tööl tagasi, et oma osakonnale ka head uut aastat soovida ja igapäevasesse töörutiini vaikselt taas sisse lülituda. töine aasta tuleb ilmselt põnev ja võib-olla ka ootamatu - ümberkorraldused asutuste töökorralduses ning lisaks haldusreformiga seonduv ja ühinemistega kaasnev. kuna ilmselt keegi ei tea täpselt, mis ja kuidas saama hakkab, siis on kõige targem võtta üks päev korraga, vaadata-jälgida, mis toimub ja tegutseda siis, kui õige aeg käes. tark ei torma :)

soovin siin blogiveergudel iseendale head uut aastat! - sest kui ise oma eluga rahul olla, siis saab ka ümbritsevaga hästi hakkama. olen siiamaani olnud väga õnnelik ja loodan, et ka uus aasta jätkub samamoodi - koos oma kalli perega, tehes tööd, mida oskan, leides aega sõpradele ja lähedastele ning nautides iga imelist hetke, mida maailm mulle pakub.