nii ajaloolist hetke ei tule minu jaoks ilmselt enam kunagi nagu ootab ees kahe päeva pärast. siis, kui EV100 päriselt käes on - manifesti lugemisega Pärnus ja piduliku aktusega Kontserdimajas, kus ka meie koor osaleb. jah, teos, mida ette kanname, ei ole just minu arusaamine pidulikust ja sünnipäevale sobivast hõiskamisest, aga sellegipoolest on see täiesti eriline võimalus olla nii otseselt osaline meie riigi sajanda juubeli tähistamisel. koos kümnete koorilauljatega ja orkestrantidega laval, sajad kutsutud külalised presidendiga eesotsas saalis, spetsiaalselt selleks ajalooliseks sündmuseks loodud teose esiettekandel. äge!
ja siis juba päris õige sünnipäevapäev lipu heiskamise ja telekast paraadi jälgimise ja ahju kütmise ja kogu perega lehviva lipu all lõunaosariikidesse sõitmisega. kuigi õues on selle talve krõbedaimad külmakraadid (täna hommikul nt -18,5, bbrrrrr...), võtame siiski ette maale sõidu ja riskime mõned päevad kodust eemal olla, olles valmis selleks, et koju tagasi jõudes ootab ees üsna jahe elamine, aga ... meil on ju ometi puhkus!!! kogu perel - lastel talvine koolivaheaeg ja meil Kalli Kaasaga nädalane talvepuhkus. lisaks paarile päevale vanematekodus ootab ees ka ülemere-kruiis, et lõpuks ometi kallile ämmale tema juubelikingituseks lubatud reis laste ja lastelastega teoks teha. kuigi KD suutis nädala alguses haigeks jääda, siis näib, et palavik hakkab taanduma ja poja saab ilmselt osa nii koolis toimuvast pidulikust riigi juubelipeo tähistamisest kui eesootavatest koolivaheaja tegemistest.
tööst seekord ei kirjuta, sest sellel rindel on seis sama hull nagu viimased kaks kuud. üks päev korraga. eriti seetõttu püüangi eesootavat nädalast puhkust täiel rinnal nautida ja korrakski töiselt karussellilt maha saada. ehk õnnestub :)
