abielust

lapsed söövad õhtust. KD vaatab mulle üle laua eriti hella pilguga otsa.

KD: emme, sa oled mulle väga armas.
mina: sa oled ka väga armas, poja.
KD: siis me võime ju abielluda!


peale südamest tulevad naeru minu poolt järgneb selgitus, et emme on juba abielus issiga ja abiellumiseks tuleb pojal esmalt suureks meheks kasvada ning leida naine, kes on talle väga kallis ja armas. poja jääb saadud info üle mõtisklema.

mõne hetke pärast teatab Piiga, et tema tahab abielluda! no eks ole, nii tõsised teemad siis mõlemal lapsel mõttes. kahe-poolesele on abiellumise teemat üsna keeruline selgitada, seega jääb Piiga lihtsalt oma arvamuse juurde - tema tahab ka abielluda :)

poja lõpetab õhtusöögi ning tuleb teema juurde tagasi, avaldades arvamust, et ta saab aru küll, et peab abiellumiseks suureks meheks kasvama, aga arvab siiski, et ta peab ju enne mõtlema, kellega ta abielluma hakkab. ning küsib siis: "emme, kes on naine ja üksi?"

vähemalt on lapsel põhiväärtused paigas - abielu on tähtis ning tulevane kaasa peab olema naissoost ja üksi.

(ps. viimase killuna sai KD hakkama küsimusega: "kas tädi Kaia on üksi?" :)))

möödunud hetkede kütkeis

ja ongi meie poja 4-aastane! suuremad pidustused said peetud maa-vanaema ja vanaisa juures, aga õige päeva hommikul ootas KD-i voodi ees kingitus, mille saamisest ta oli juba poolteist kuud igaühele, kes vaevus kuulama, kuulutanud - tõukeratas! teeb motika häält, tuled vilguvad ja signaali laseb ka - ülivinge! et Piiga ennast kõrvalejäetuna ei tunneks ja eelkõige siiski ühe tõukerattaga paratamatult kaasnevate jagelemiste ennetamiseks sai ka tema endale tõukeratta - veidi väiksema ja vähemate lisadega, aga pisipiigale sobivalt roosa. rahul on igaljuhul mõlemad värsked rattaomanikud ja rattatiire jagub nii tuppa kui hoovi peale.

kas poja sünnipäeva tõttu või mingil muul ajel sattusin sirvima tema beebi-aja albumit. seejärel tegelesin arvutis piltide organiseerimisega ja ette sattusid ka 8-9 aasta vanused fotomeenutused. oh jah, laste lõunaune aeg möödus seetõttu uskumatult kiiresti. kirjapandud meenutused poja beebi-albumist võtsid mõnes kohas peaaegu pisara silma (no nii armas oli...), seevastu pildid meist Kaasaga aastaid tagasi tõid küll muige suule - olid ajad.

laste lõunaunega seoses mainin siin ära ka fakti, et põngerjad suutsid mind lõunaunne jäämisega täna totaalselt positiivselt šokeerida - pissil käidud, riided vahetatud, unelaul kuulatud, võeti kaisuloomad kaissu ja jäädi magama. niisama lihtsalt, kohe, tavapärase sahkerdamiseta. ma lihtsalt ei suutnud seda uskuda... huvitav, kas asjaolu, et laste ülipositiivne käitumine mind niivõrd šokeerib, viitab sellele, et tegelikult on tegemist on täiesti kasvatamatute lastega? ma ise loodan siiski, et tänane meeldiv kogemus kinnitab vaid seda, et tegelikult oskavad mu lapsed käituda küll. kui tahavad :)

kaks nädalat puhkust on veel ees. elu on ilus.

suveaeg

kaks lastevaba nädalat on lõppenud. see oli väljateenitud ja igati ära kulunud aeg iseendale ja aeg koos Kalli Kaasaga olemiseks. lapsed tundsid endid mõlema vanaema juures suurepäraselt ja meiegi nautisime täiega. selleks aastaks on see vabadus läbi.

läbi on ühtlasi ka töö, selleks korraks. lõppes viimane tööpäev küll väga nadilt, märksõnadeks saab kirja panna kolleegi kohtuvaidlus linnavalitsusega ja linnapea ego ning mina ametipositsiooni tõttu nende kahe kõva kivi vahel (sõnamäng missugune...). nojah, see selleks, tundub, et päris lahti ehk ikka ei lasta, nii et rohkem tööjuttu järgmise kolme nädala jooksul loodetavasti ei tule. suvepuhkus on alanud!

alanud seekord ligi nelja-tunnise bussisõiduga läbi südasuviselt imelise Eestimaa, et jõuda lapsepõlvekoju. sedapuhku oma laste juurde. oli suur taaskohtumise rõõm, laste poolt muidugi eriti - emme tuli! ja nüüd siis juba kolmandat päeva koos lastega Ama-Asa külalislahkust nautimas. nii on see üleminek lastevabaduselt taas lapsevanema rolli täitsa talutav - lapsed on küll 24/7 minu kantseldada, aga vajadusel on vanaema kogenud käsi ja rahulik meel abiks võtta. mulle sobib.

oleme käinud lastega kohalikus tiigis vett katsumas ja ujumist harjutamas, Tartu linnas minu kunagisel kolleegil ja Kaasa kunagisel kursaõel S.-il külas (tal samas vanuses lapsed kui meie põngerjad, seega ka sobivas valikus toatäis mänguasju ja avastamisrõõmu jagus lastele tundideks) ning niisama küla peal jalutamas, mõisapargis uudistamas ja külakiike proovimas. viimati nimetatust mõned pildid ka:

ees on ootamas veel külaskäik minu ühe parima lapsepõlvesõbranna juurde ja tema kevadel sündinud kolmanda poja tervitamine, natukene isa sünnipäeva pidamist ja seejärel muidugi KD-i suur sünnipäevapidu suuremate ja väiksemate sugulastega.

Kallis Kaasa on nädalakese omapäi koeraga kodus, sest temal veel viimane töönädal käimas, aga laupäeva õhtuks jõuab temagi meie seltsi, et poja sünnipäevapeost osa saada (no ja eks ikka äia ka õnnitleda :)

rattamatk

ratastel, koos kolleegidega, keset töönädalat, umbes täpselt 24 tunniks kontorist eemale. oli väga tore.

ca 25 km minnes ja mõned kilomeetrid vähem tagasi tulles, sest minnes sai rohkem ringi tiirutatud, et sobivat laagripaika leida. u 2 tundi minnes ja vaid veidi üle tunni tagasi tulles - reegel, et kodutee on alati lühem, kehtis igati :)

kuigi vähesema rattasõidu-kogemusega kolleegidel (ehk neil, kes sisuliselt aastaid pole ratta seljas istunud) andis teisel hommikul "saduljoos" veidi tunda, jäid kõik osavõtnud ettevõtmisega väga rahule ja arvasid, et järgmisel aastal võiks pikemaltki ühise väntamise ette võtta. mul jääb vaid head meelt tunda, et osakonna meeskonnavaim ei ole kuhugi kadunud. EKÜ - EnneKõike Ühtsus! :)

suvine vabadus

teine nädal lasteta. mõnus. no kohe tõesti mõnus. arvestades, et 50 nädalat aastast möödub 100% lapsevanema kohuseid täites, siis need kaks lastevaba nädalat on nagu kingitus. naudime Kalli Kaasaga täiega - õhtused jalutuskäigud linnas, rattasõidud, kodused toimetamised, kulutuuriprogramm. ja seda kõike ainult kahekesi, nagu siis, kui me alles noored olime... :)

laste nädal pealinnas möödus kiirelt ja tegusalt, muljed ajasid koju jõudes üle ääre - loomaaed, mänguväljak, trammi- ja trollisõit, käik Ama töö juurde, lisaks kodused mängud Ama juures õue peal. reede pärastlõunal käis issi lastel järel, vahelduseks üks õhtupoolik kodus ja laupäeva hommikul kotid, mida polnud vahepeal vaja isegi lahti pakkida, taaskord autosse ja lõuna-eesti poole teele. algas laste suvepuhkuse teine osa maa-Ama ja Asa juures.

kui esimesel nädalal sai aeg-ajalt ikka mõeldud, et kuidas lastel läheb ja kas vanaema nende kantseldamisega toime tuleb, siis täna tuleb tunnistada, et poolteist nädalat lastevabadust on kaasa toonud selle, et pole nagu meeleski laste peale mõelda... eks muidugi ka teadmine, et vanaemad (nii minu kui Kaasa ema) saavad lastega suurepäraselt hakkama, annab meelerahu, et oma vaba nädalat laste tegemiste pärast muretsemisega mitte ära segada. rongaema, kaks nädalat täitsa ametlikult kohe :)

täna õhtul aga hoopis teistmoodi kogemus ees ootamas - läheme kolleegidega väikesele rattamatkale. esmalt ratastel paarkümmend kilomeetrit Riia suunas, misjärel plaanime kaunis mererannas telklaagri püsti panna ja hubase lõkkeõhtu veeta. arvestades, et õhtused rattatiirud Kalli Kaasa seltsis on viimastel nädalatel vahemikus 15-20km olnud, siis usun, et distants peaks täiesti sobiv olema ja "saduljoos" homme õhtul väga ei sega.

kui varasematel aastatel olen enamasti ka mina olnud üks nn korraldustoimkonna liikmetest, kes osakonna ühisürituste ettevalmistamises kaasa löönud, siis seekord on päris kummaline olla ainult osavõtja rollis - tegus toimkond on kõik asjad ära korraldanud ja minu "mureks" jääb vaid loota, et kogu ettevõtmine sujub tõrgeteta. mõnus vaheldus igapäevasele töörutiinile igal juhul. nädala kaks viimast tööpäeva kulgevad tavapärases rütmis ja siis algab suvepuhkus - tervelt kolm nädalat, juhhuuuu! suvi on mõnus!

rannas

leidsin telefonist pildi ...
oli mõnus õhtupoolik rannas. lastekaitsepäeval, muide.

jõulud pärast jaanipäeva

kui täpsem olla, siis nädal aega pärast jaanipäeva. ehk et väga vahva "Snegurotška juubel" oli nädalavahetusel!

piparkoogid, verivorstid, hapukapsas ja sinna kõrvale grillvorst, sašlõkk ja otse peenralt korjatud maasikad. õues suur ja uhke ehitud jõulukuusk ning taustaks kõlamas talve- ja jõululaulud. rääkimata jõuluvanadest, päkapikkudest, lumememmedest, lumeinglitest ja peo peakangelasest Snegurotškast. jah, sõber M. peod on alati viimse detailini paigas ja alati suurepärased!

lapsed olid samal ajal Tallinna-Ama'ga kodus, suutsid siiski mitte haigeks jääda (kuigi reede õhtul oli juba päris tõsine hirm, et nohu-köha saavad võimust ja laste suvepuhkus alagab kodus tõvevoodis) ning täna hommikul pani Ama autole hääled sisse ja asus koos lastega pealinna poole teele. koormaks 1 suur kott riietega, 1 reisivoodi, 1 kiik, 1 pissipott, 1 väike tekk (teisele lapsele vajaminev kraam on õnneks Ama juures olemas, ei pea kogu elamist kaasa pakkima) ja kaks kullast kallimat põngerjat, kummalgi oma lemmikmänguasjad oma väikese seljakotiga kaasas. taaskohtumine toimub reedel, kui issi lapsed päälinnast ära toob, korraks kodunt läbi sõidab, et mind ja koera ka kaasa võtta ja siis läheb sõit lõunaosariikidesse, kus möödub teine osa laste suvevaheajast.

seniks on meil Kalli Kaasaga ka puhkus. puhkus lapsevanemaks olemisest. jah, nüüd on see käes ja kavatseme seda täiega nautida. kahekesi :)