Tuesday, May 26, 2015

helgemalt

tagantjärele ülesmärkimiseks - teine piknik järgmisel õhtul samas rabas möödus ilma vahejuhtumiteta, lapsed nautisid täiega, vaatetorni sai ronitud koguni kaks korda ja närvesöövad vahejuhtumid jäid olemata.

nädalavahetus oli üsna rahulik - sai vahelduseks lihtsalt niisama oldud, veidi aias toimetatud, kooriga kontroll-kontsert/peaproov konkursi kavaga ja KD (5) omandas lennult ilma abiratasteta rattasõidu! poja on nii tubli!

aga nüüd hakkab juba vaikselt ärevus hinge pugema, sest 5 päeva veel ja siis tervelt kaheksaks päevaks Austriasse, et eesti koorilaulu lippu kõrgel hoida ja loodetavasti konkursil hea tulemus teha. esimesed ettevalmistused said ka tehtud... ;)

muidu on ju kõik väga vahva ja põnev, aga mõte sellest, et lapsed ja Kallis Kaasa terveks nädalaks omapäi jäävad... kindlasti saavad nad suurepäraselt hakkama, aga kripeldus on hinges ikka... oma kalli pere juurest pole nii pikaks ajaks varem ära sõitnudki ja eks sellepärast ongi keeruline selle mõttega leppida. nojah, eks siis sellevõrra on kojujõudmise rõõm suurem :)

Thursday, May 21, 2015

plahvatusohtlik urr

kui suur on tõenäosus, et üks tubli 4-aastane suudab ühe õhtu jooksul kaks korda püksi pissida? mina pakuks, et olematu. tänane õhtu tõestas, et võimalik.

lastele lasteaeda järgi minnes oli Piiga õues seelikuga. mitte õuepükstega, vaid seelikuga. nagu selgus, oli hetk varem 'õnnetus' juhtunud... nojah, kiirelt koju, riiete vahetus, lapsed autosse ja koorirahvaga rappa. tore matk, lõbusad vahepalad, vahvad kaaslased. jõudes piknikuplatsile ja hakates just kaasavõetud kraami kotist välja laduma, laseb Piiga püksid täis. mitte paar tilka, et jõuaks veel põõsastesse, vaid korralikult lahinal täis.

hea, et koorikaaslased ümberringi olid, see aitas ennast vaos hoida. tagasi autosse, täiega lõugav laps käe otsas ja teine nõutult kaasa vantsimas, tagasisõit kogu tee üürgava Piigaga ja ise rooli taga solvumis- ja kahjupisaraid nuttes, kodus kiire tubane 'piknik' ja uneaeg.

kõige nõmedam, et lapse peale pole ju mõtet solvunud olla, sest ega ta ju meelega. juhtus. aga seda kehvem oli endal tunne ja olemine, et ei saanud oma emotsioone kellegi peale korralikult välja ka elada...

väga väga vale õhtu.

Tuesday, May 19, 2015

meri, mu meri

rahvusringhäälingu lastesaade kuulutas välja joonistuskonkursi "meri, mu meri". saatsin viimasel hetkel ka meie laste pildid osalema, sest tuleb tunnistada, et joonistamine tuleb neil täitsa hästi välja. eile õhtul kuulutati konkurss lastesaates lõppenuks, laekus 505 joonistust ning valikut töödest näidati ka ekraanil. meie poja pilti ka!!!

poja oli rõõmus, vanemad uhkusest lõhki minemas! :)

kusjuures pilt ei ole joonistatud üldse mitte spetsiaalselt konkursi jaoks, vaid poja joonistas selle üles üsna vahetult peale meie pere-kruiisi ja enam-vähem selline pilt avanes sadamas, kui reisilt jõudsime - kolm laeva (roheline, punane ja sinise lillega) seisid kõrvuti kai ääres. kuna poisi pilt on uskumatult detailitäpne (päästepaadid, laevade värvid jm), siis arvasin, et 5-aastase poisi joonistuse kohta võiks see päris hea saavutus olla ja oh seda ema rõõmu, kui selgus, et oligi! tuleb tunnistada, et eks me lootused olid üsna kõrgel, seetõttu võtsime ka pildistamisvahendid täiesti teadlikult teema kajastamise juurde ja nagu näha - õigustatult. Piiga oli küll natuke hämmeldunud, et tema pilti ei näidatudki, aga lohutasime, et pilte oli väga palju ja lastesaate-tegijatele kindlasti meeldis ka tema pilt väga.

ehhh, lapsevanemaks olemise helge pool - üks vahva pilt ja niiiiiiii palju rõõmu :)

Monday, May 18, 2015

pere

eile õhtul peale mõnusat lõõgastavat saunaõhtut uitasid mõtted Kalli Kaasa kaisus olles meie peret iseloomustavate märksõnade peale ja neid kõva häälega välja öeldes tekkis selline jada:


abielu
terved ja tarmukad ja targad lapsed
mälumäng ja koorilaul
kaitseliit ja sport
sotsiaaltöö
oma maja ja koer
kallid sugulased


kõlab isegi liiga ideaalselt? nojah, just nii õnnelikud olemegi :)





Thursday, May 14, 2015

sarjast "Piiga ütleb"

täna õhtul arenes järgmine muhe vestlus...

Piiga (4): issi, ma tean, mis sinu ema nimi on - Tallinna-Ama! aga mis su isa nimi on?
Kallis Kaasa: Raivo
Piiga: kui see Laivo ära suri, siis Ama leidis endale Papa. sealt linnast leidis.
mina: see on ju tore, muidu Ama oleks pidanud päris üksi olema ja see oleks ju kurb olnud.
Piiga: jah, nii nagu tädi K. tädi K on ju oma kodus täitsa üksi!

et ei ununeks

kaks mõtteavaldust lastelt, et oleks hea kunagi hiljem lugeda ja mõelda, kui vahvad nad ikka oma mõtete ja arvamistega on.


esimene hetk.
sõidame lastega sõpradele külla (issi on otsustanud joostes kohale minna) ja kuna eelmine kord on õhtu lõppedes äraminek laste poolt väga vingus näoga teadmiseks võetud, siis tõstatan teema, et kuna järgmine päev on tööpäev ja vaja varakult tõusta, siis ei ole võimalik väga kauaks külla jääda ja palun mitte hakata vinguma hetkel, kui emme v issi annab teada, et nüüd on aeg lahkuda.
Piiga (4) kilkab rõõmsalt: "mina ei vingu!", KD-i (5) poolt on mõttepaus ja siis: "ma ei tea ... aga kui ma isegi natukene vingun, siis ärge saage teie pahaseks, sest ma ei vingu ju sellepärast, et teil tuju pahaks läheks, vaid lihtsalt sellepärast, et ma ju tõesti ei taha ära minna."


teine hetk.
koju sõites möödume surnuaiast ja Piiga teatab: "kui keegi saab juba väga vanaks, siis ta läheb surmaaeda ja heidab vaikselt pikali ja kui siis keegi teine näeb, et ta on sinna pikali heitnud, siis ta tuleb ja kaevab ta mulla sisse ja siis ta ongi haua sees."


meie väikesed filosoofid :)


muud märksõnad:
*muutuste tuules - seoses eesootavate struktuurimuutustega on vaja päris mitmed kokkulepped sõlmida, ümberkorraldused ära korraldada, läbirääkimisi pidada ja seda kõike lähema kuu aja jooksul... tegemist jagub;
*kevad - eelmisel nädalavahetusel ringi sõites lihtsalt ahmisin endasse ümbritsevat lokkavat kevadet, super kaunis on praegu looduses!
*kallid inimesed - käisime vennatütre 4. sünnipäeval ja saime üle aasta kokku ka L-ga, kes ju aastapäevad juba mu väikevennast eraldi elab ... oli emotsionaalne, aga siiski väga väga armas ja ehk tuleb neid kohtumisi nüüd siiski tihemini, sest esmane segane aeg on möödas, mingi stabiilsus tekkinud ja haavad ehk pisutki paranenud;
*emadepäev - armas ja helge, nagu nii armsa perega olema peabki. lisaks saime meeles pidada nii minu kui Kalli Kaasa ema ja kuigi õnnitlesime neid päev enne õiget emadepäeva, siis tähtis on ju siiski mõte, mis loeb;
*koorilaul - kaks avalikku esinemist (kevadkontsert Tori kirikus ja emadepäevakontsert kontserdimajas) on selja taga, publiku reaktsiooni järgi edukalt ning kolm ülesastumist (rahvusvahelisel käsikellade kontserdil, Pärnu kellade kevadgalal ja Pärnumaa laulupeol) kohe ees ootamas, lisaks usin harjutamine juuni alguses toimuva rahvusvahelise koorikonkursi jaoks Austrias, nii et hääl kähe.


midagi kindlasti veel, aga vahepealse aja kokkuvõte mahub sõnadesse - elu on elamist väärt! :)