kadripäev

või noh peaaegu kadripäev. homme siis tegelikult. aga täna oli maa kadrikommetega kokkusobivalt valge ja kuigi ma lund kohe üldse ei igatse (soe pikk sügis on parim võimalik sügis), siis täna see kummalisel kombel tuju ei rikkunudki - päris armas oli.

nädalavahetus oli ka armas - meie traditsiooniline hilissügispuhkus koos Kalli Kaasaga. seekord siis Rootsi kruiisil, vahelduseks tavapärastele spa-nädalavahetustele. pisut enne reisi selgus, et laeval puhkamas on ka minu õde ja Kaasa õde, nii et muhedad reisikaaslased olid omast käest võtta. sai niisama lobisetud, suurlinnas ringi jalutatud, jõuludele mõeldes osteldud, head-paremat söödud ja kahekesi koosolemist nauditud. väga armas, väga vajalik ja väga väsitav - nagu puhkamine ikka :)
ema-isa hoidsid lapsi, maja ja koera ning said sellega suurepäraselt hakkama.

eesootav nädalavahetus tuleb taaskord ringi seigeldes, sest meid oodatakse hea sõbra M. vanematekoju Peipsi ääres. pikk sõit, aga kindlasti vahva seltskond, lapsed ei jõua juba praegu ära oodata, et millal me juba läheme. usun, et saab tore olema, kuigi sisemuses pesitsev väsimus tahaks pigem lihtsalt vaikselt kodus lebotada, natukene advendi-ettevalmistustega tegeleda ja niisama olla. ehh, eks vanaks saades jõuab niisama ka olla... :)

tööl on asjad endiselt keerulised, sest parematele marjamaadele siirduvate kolleegide rida ei taha lõppeda. minu jaoks tähendab see taaskord uue inimese otsimist ja lootmist, et meeskond toimib ja toibub. karm, eriti selles valguses, et linnajuhid ei kipu üldse aru saama, kui katastroofiline seis personali osas on ja kui keeruline on tõsiseltvõetavat inimest asemel leida. jah, asendamatuid inimesi ei ole, aga inimesi, keda on väga raske asendada, on osakonnast lahkunud juba mitmeid... vähemalt abilinnapea on meiega ühes paadis ja saab aru, et asi on jama, aga kahjuks pole temalgi võluvitsa, millega olukorrale kiire lahendus leida. eks tuleb siis kuidagi proovida ellu jääda.

võin vaid siiralt õnnelik ja tänulik olla, et mul on pere ja kodu, kuhu selle tööjama eest minna ja kus on hea. alati.

tehtud!

see on nüüd möödas. mitu nädalat ettevalmistusi, arutelusid, korraldamist, muretsemist.
linna esimene tunnustusõhtu valdkonna tublidele tegijatele, mille korraldamine oli 99,8% minu õlul.

kutseid läks välja ca 220, eile oli kohal inimesi u 150. tehnika toimis, kõigile jagus kohti ning sööki ja jooki, kontsert oli kaunis, tantsunumbrid vahvad, õhtujuht vedas asja sujuvalt, lilled ei närtsinud, tunnustuse pälvinud jagasid oma siirast tänulikkust.

pingelangus oli ikka totaalne ja peale üritust on nüüd kuidagi tühi tunne. jah, sain eile väga palju tänusõnu kauni õhtu ja suurepärase ettevõtmise eest, aga juba eile õhtul koju sõites ja tänagi on kuidagi ... peojärgne pohmell. emotsionaalne.

kindlasti läheb üle. näiteks kunagi edaspidi peo pilte vaadates, kui korraldamisärevuse ja pingelanguse asemele on tulnud tegelik emotsioon - rõõm, uhkus, meeskonnatunne.

järgmisel aastal jälle :)

kodune nädalavahetus

üle hulga aja oli täiesti kodune nädalavahetus - kohustusteta, plaanideta, tegemist vajavate tööde nimekirjata. sai lihtsalt olla ja perega olemist nautida.

ma pole vist nii korralik koduperenaine tükk aega olnud (kui üldse) - sai pisut elamist koristatud, isegi saunas veidi korda loodud, vaatamata nädalavahetusele perele korralik toit tehtud (tavaliselt püüan puhkepäevadel ka korraliku toidu valmistamisest puhata), viis (loe: VIIS!) masinatäit pesu pestud ja kuivatatud, lastega pisut joonistatud/meisterdatud ja pühapäevaõhtuks ka õunakook küpsetatud, mis vaniljejäätisega suurepäraselt maitses.

ja uskumatul kombel sobis selline koduperenaiselik nädalavahetus mulle väga. vaatamata asjaolule, et ei koristamine ega kokkamine pole minu meelistegevused, nautisin neid kahte koduste toimetustega päeva täiega. võtmesõnaks on ilmselt vaheldus, sest täiskohaga koduperenaiseks olemine pole siiski minu maitse.

eriti praeguseid kiireid, aga samas põnevaid aegu töö juures silmas pidades. eesootaval nädalal saan kontoris olla vaid kahel päeval viiest, sest üks päev möödub pealinnas hoolekande aastakonverntsil, üks päev uue lastekaitseseaduse tutvustus-seminaril ja üks päev maakondlikul infopäeval, kus kuuleb nii eurorahadest kui eesootavatest muudatustest toetuste maksmisel.ka sealt edasi on nädalald täis erinevaid tegemisi, olulisin kindlasti linna tunnustusõhtu valdkonna tegijatele, mis toimub päris esimest korda ja mille korraldus suuresti minu õlul. huuhhh, väljakutse missugune, aga loodan väärikalt hakkama saada

homme on hingedepäev. küünlavalguse aeg on käes.