aastakese vanem

sel' aastal kohe ei olnud sellist tunnet, et oleks tahtnud sugulased-sõbrad sünnipäeva puhul kokku kutsuda ja suures ringis tähistada. mis iseenesest on kummaline, sest olen sellest ju siiamaani alati rõõmu tundnud. aga no vot seekord oli teisiti ja seetõttu otsustasingi hoopis kodunt ära minna ja koos perega lapsepõlvemaale "põgeneda".

väga mõnus nädalavahetus oli maal - niisama lihtsalt olla, veidi sportlikult liigutada, lastega jalutada, sünnipäevahommikuks kook küpsetada ja väga vaikselt seda uut eluaastat alustada. järgmisel aastal tuleb vist kogukondlaste survele ikkagi järgi anda ja suurem pidu korraldada, mistõttu oligi täitsa paras vahelduseks ilma peota toimetada.

kuigi nojah - päris ilma tähistamata ju ikkagi ei saanud, sest sõbrad M. ja D. tulid õige päeva  õhtul lihtsalt külla ja õnne soovima (ei-ei, mitte sünnipäevale :) ) ja töö juures kolleegidele tegin ka väikese lõunalaua, sest nii on meil kombeks. minu rõõmuks jäid õnnesoovid ja kallistused ja lilleaed...

ja Kallilt Kaasalt ka imeline kink, mis aitab mul veel parem ja aktiivsem ja ilusam inimene olla ;)

ps. sel' sünnipäeval on elu tõesti nagu lill - kontorilaual ajas sünnipäevaks õied välja jõulukaktus ja köögiaknal hakkas õitsema paar aastat oma aega oodanud jõulutäht! misiganes see jõulude teema tähendab, aga uus aasta tuleb ilmselgelt hea! :)

tegusalt

üks väga suur verstapost meie koduses majapidamises on nüüd paigas - nädalavahetusel löödi kopp maasse ja nüüd on 21. sajandi hüved ehk trassivesi ja kanalisatsioon ka meie majas.

nojah, päris lõpuni aus olles tuleb hetkel vesi veel ikkagi meie oma kaevust, kuna trassi peakraani ei olnud võimalik leida (uskumatu - kuhu saab üks nii oluline kraan kaduda? ja mis mõttes ei ole seal, kus skeemi järgi peaks olema?), aga põhimõtteliselt on kõik vajalikud torud-ühendused-vahekaevud paigas ja täna peaks valla ametmeeste abiga ka see peakraan üles leitama, nii et võib siiski öelda, et oleme oma veemajandusega nüüd kaasajas.

laupäeval oli suurepärane ilm, mistõttu kõik planeeritud tööd said päevaga tehtud ja see oli lihtsalt suurepärane, sest õhtul hakkas vihma sadama, sadas ka poole pühapäevast ja terve öö ja hommiku vastu esmaspäeva. ehk et oleks tööd päeva võrra hilisemaks olnud plaanitud, oleks kogu ettevõtmine oluliselt mudasem ja koduhoov peale kaevetööde lõppu kindlasti märgatavamalt hädisemas seisus olnud. nüüd aga sai pühapäeval kohe värske killustik sissesõiduteele peale, vihmasabina vahelistel hetkedel ka üleskaevatud muru tasandatud ja muld laiali riisutud ning ööpäev peale tööde algust näeb hoov täitsa kabe välja.

lapsed olid muidugi siiralt pettunud, et vahvaid mullahunnikuid, sügavaid kraave ja põhimõtteliselt isiklikku seiklusparki oma hoovis jagus vaid üheks päevaks, aga selle päeva olid nad ka sõna otsese mõttes hommikust õhtuni õues ja nautisid kogu protsessi südamest!

püüame lähipäevil muruseemne ka maha panna ja ehk jõuab Kallis Kaasa lähemas tulevikus ka paeplaatidest rajad uuesti paika sättida ja siis on koduõu isegi parem kui enne kaevetöid. ja boonusena puhas vesi ka majas :)
sauna jätsime praegu veel kaevuvee peale, sest saunas käia, pesu pesta ja aeda kasta kannatab väga vabalt ka kaevuveega ning siis ongi vesi ringluses ka, ei jää kaev ummuksisse. no ja kui mingitsorti veeavarii peaks tabama, siis on varuvariant alati käepärast võtta.

tegusale nädalavahetusele järgnes ka väga tegus öö vastu esmaspäeva, aga seda hoopis negatiivsemas mõttes - KD-i tabas miskitsorti okseviirus. sarnane häda kiusas ka ööl vastu neljapäeva Piigat, aga tema puhul piirdus jama ühe öise oksendamisega, ühe lasteaia-vaba-päevaga ja kõik. poja on õrnemat sorti ja tema jaoks oli möödunud öö ikka päris karm - mitu korda oksendamist, lisaks kõht lahti ja täna nüüd veel palavik ka. on teine üsna hädine, aga vähemalt pole sisikond peale ööd ennast enam pahupidi pööranud (ptui! ptui! ptui!). täna olen siis pool päeva mina kodus ja pärastlõunast tuleb Kallis Kaasa mind välja vahetama, homme vaatame, kuidas kujuneb. lootust on, et tegu pigem 24-tunni vaevusega ja loodetavasti on hullem möödas.

pisut positiivseid noote ka - Kallis Kaasa avas eile ametlikult selleaastase jooksuhooaja ja tegi Rannametsa luitejooksul väga hea tulemuse, olles eelmise aasta tulemusest päris mitukümmend sekundit kiirem. ka mina olen püüdnud veidi rohkem ennast liigutada ja teinud mõned kevadised rattatiirud kui võtnud ette korralikud kõnniretked. kui nüüd kevadised ilmad jätkuvad ja vihm liiga tihedasti ei kimbuta, siis saab ehk hakata isegi rattaga tööl käima. ja lastega koos saab ka nii rattasõite kui jalutuskäike ette võtta ja see on mõnus!

väga mõnus nädalavahetus

ma olen täiesti nõus oma 6-aastase pojaga, kes avaldas täna hommikul arvamust, et ta ei taha lasteaeda minna. ma ka ei tahtnud täna tööle tulla ja oleks võtnud veel vähemalt 7 päeva nädalavahetust - sellist, nagu möödunud laupäev ja pühapäev olid - suurepärast!

laupäeval toimus Pärnu päev ja üle linna oli erinevaid üritusi igale maitsele. kuna mina pidin ühe tööalase projektiga seoses olema keskpäevast alates kolm tundi Loodusmajas, siis tulid sinna tunnikeseks ka Kallis Kaasa ja lapsed, kes said vaadata planetaariumi programmi, tutvuda lemmikloomanurgaga ja uudistada erinevate kliimavöötmete taimi. lastel oli tore, Kaasal vist ka päris huvitav.

seejärel pakkisime ennast kokku ja suundusime täitma laste ammust unistust - läksime kogu perega veeparki! vaatamata asjaolule, et Pärnu on ju tuntud spa-linn, ei ole me lastega koos seni veel üheski veemaailmas käinud, sest ilmsegelt olen mina liiga kanaema ja ei ole lihtsalt julenud. arvestades aga seda, et Piiga on nagunii sündinud hüljes ja ka KD on juba teist suve rannamõnusid täiega nautinud, võtsime selle käigu siis lõpuks ette ja veetsime laupäeva pärastlõuna Viiking Saaga veekekuses.

lapsed möllasid täiega, nautisid iga hetke ja oleksid ilmselt sinna jäänudki, kui oleks vaid võimalust olnud. lapsevanemate jaoks tähendas see kahte tundi totaalset tähelepanu ja jälgimist ning kogu aeg silmadega laste küljes kinni olemist (nad ju iseseisvalt veel ei uju ja abivahendid à la ujumisrõngas pole kunagi 100% kindlad), aga laste rõõmu nimel polnudki see väga närvesööv. ühtegi sauna ja lebotamise võimalust me muidugi uudistada-proovida ei saanud, sest lapsed saunadest ei hoolinud ja nende jaoks oli tõmbenumbriks ikkagi bassein seal olevate erinevate atraktsioonidega, aga eks niisama nautlemiseks on meil Kalli Kaasaga ju omad spa-nädalalõpud ja seekordne üritus oligi puhtalt laste jaoks. ja oli vahva!

pühapäev algas traditsiooniliste Kalli Kaasa küpsetatud imemaitsvate pannkookidega, misjärel lubas päikseline kevadilm õues õunapuude kevadise lõikuse ära lõpetada ja murugi rehaga üle käia. Piiga tundis samal ajal rõõmu õues mängimisest, Kaasa võttis poja kaasa ja nemad suundusid ratastel linna, esmalt ehituspoodi ja seejärel niisama rattasõitu nautima, tehes lõpuks kokku ligi 20km ringi. 6-aastase kohta on see ju suurepärane tulemus ja loomulikult kiitsime KD-i ohtralt. pärastlõunal ootas Piigat ees lasteaiakaaslase sünnipäevapidu ja kui olin ta linna peole viinud, suundusime ülejäänud perega taas sportlikult aega veetma. sedakorda siis Kallis Kaasa jooksutrenni tegema ja meie pojaga ratastel saatemeeskonnaks. kilomeetreid kogunes kümmekond, mis meie tubli poja jaoks tegi päevaseks kilometraažiks ratta seljas kokku ligi 30km! ta on lihtsalt nii tubli! eriti tegi rõõmu fakt, et kuigi hetkel, kui issi taaskord rattasõidu-idee välja käis, oli poja ninapidi arvutimängus (kompensatsioonina selle eest, et Piiga sai peole ja tema seekord mitte), oli ta nõus kohe tahvli ratta vastu vahetama ja õue sõitma tulema. ometi oli tal ju pikk sõit vaid mõned tunnid varem tehtud. nii hea meel, et füüsiline liikumine ja ema-isaga koos olemine on siiski tähtsam kui virtuaalmaailm. selle eest olen tänulik.

ehk suurepärase nädalavahetuse kokkuvõte - päike, liikumine, vesi, rattasõit, aiatööd ja kvaliteetaeg perega. parim!

tubli laps

käisime täna Kalli Kaasaga lasteaias KD-i arenguvestlusel. seekord oli eelnevate kordadega võrreldes pisut erinev, kuna hinnang anti meie lapse koolivalmidusele. tund aega möödus kiirelt ja lühikokkuvõte - on valmis küll. väga.

meil on vedanud, sest nii KD kui Piiga on terved, taibukad ja tublid lapsed. seetõttu ei olnud ka kuigivõrd üllatus poisi arenguvestlusel õpetajatelt kuulda, et seadustes paika pandud normide kohaselt on ta täiesti kooliküps. ja seda suure varuga, sest 6-7-aastaste laste tavapäraste oskuste ja teadmistega võrreldes on tal hoopiski laiem silmaring, väga hea sõnavara, suurepärased oskused matemaatikas, silmapaistev mälu, hea muusikaline kuulmine, hästi arenenud koordinatsioon ja liikumine ning oskus ennast käeliselt kunstilistes tegevustes väga hästi väljendada. jah, me võisime seda ju eeldada, et ka lasteaias on tema terasust märgatud, aga kogu seda positiivset esiletoomist silmast-silma kuulata oli ikka väga meeldiv. no kohe ikka päris hea.

eelseisvale koolivalikule mõeldes ja arenguvestlusel kuuldut resümeerides - peaksime oma lapsele leidma spordikallakuga matemaatika eriklassi, kus on eriti tugev muusikaline ettevalmistus ja pööratakse suurt rõhku kunstile. ei ole kerge olla andeka lapse vanem :)

tegelikult näitab alles sügis, kui palju sellest potentsiaalist ja oskustest üldse esile tuleb, kui kaalukausi teisel pool on poja totaalne ebakindlus ja hirm uute ja tundmatute olukordade ees. arenguvestlusel oli küll lohutav kuulda, et tegelikult on selline tõrge uues olukorras täiesti eakohane ja osalt isegi hea (sest ei ole kuigi jätkusuutlik pea ees uude olukorda sisse tormata, seal valitsevaid võimalikke ohte tähelepanuta jättes), aga kuna meil on ju kodus ka üks ehe näide lapsest, kelle jaoks uudne koht ja tundmatu olukord ei ole üldse mingi faktor, siis eks me oleme poja ja tema koolitee alguse pärast ikka mures ja ärevil. ilmselt oluliselt rohkem, kui koolimineja ise. ja see on tegelikult hea - et KD tahab kooli minna, ootab seda ja (vähemalt teoorias) uut eluetappi sugugi ei karda.