hirmus

koolitulistamine jõudis Eestisse. eile Viljandis. õpetaja sai surma.


...


ei saa teha illusioone, et suure ilma pahed meie pisikesse koduvabariiki ei jõua, aga ikka tahaks uskuda, et jõuavad pigem hiljem kui varem. eilne tundub liiga vara, kaugelt liiga vara.


kurb ja kõle sügis on meie ümber.


(ps. olen väga väga õnnelik, et minu pere ümber on armastus ja hoolimine. ka sel' kurval sügisel)

ilus laupäev

kui Kallis Kaasa valmistab hommikusöögi samal ajal, kui mina alles voodis hommikut naudin (no olgem ausad, Piiga öine "trall" röövis ka ligi tunni kallist uneajast),
kui vihmasadude vahele on just puhkepäev päikeseline ja soe ja see tähendab, et masinatäis pesu saab õues päikese ja tuule käes taheneda,
kui üle nädalate on minus viitsimist ja tahtmist koduaias üht-teist toimetada (loe: suurema osa peenardest tühjaks teha ja talveks valmis seada)
kui kogu perega ette võetud jalutuskäik kohalikus metsas möödub mõnusas sügise avastamise meeleolus
ja kui enne päeva lõppu jõuab veel ka randa mänguväljakule lustima,

siis just selline peabki üks õige sügisene laupäev olema - päike, pere, loodus, liikumine. võrratu!

natuke kurb. aga ikkagi õnnelik

hirmus kurb, kui väsimus ja pinge ja täiskuu panevad oma lapse peale häält tõstma. nagu mina täna õhtul tegin... palusin hetk hiljem Piigalt andeks ja püüdsin selgitada, et väsinuna ei oska isegi emme mõnikord muudmoodi, kui kõva häält tehes, aga piinlik on ikkagi. ja kurb.

kurb, et väsimus võtab võimust ja igal hommikul äratushelina peale on tunne - juba??? ning tööpäeva lõppedes tahaks kohe voodisse pugeda.
kurb, et tööalased toimetused on viimasel ajal nii pingeliseks kujunenud, et ei suuda kontoriust kinni pannes tööasju selle kinnise ukse taha jätta, vaid pinge (konkreetselt peavalu kujul) tuleb koju kaasa.
ja täiskuu on ka.

südametunnistuspiinade leevendamiseks istusin tervelt tund aega laste voodite kõrval, oodates nende uinumist. et laste jaoks olemas olla. vaikselt ja turvatunnet pakkudes. ma vähemalt väga loodan, et nad tajuvad seda nii. kuskil alateadvuses.

ja seal vaikselt istudes ja oma mõttetu ärritumise peale mõeldes hakkasid pisarad voolama. sellised vabastavad, rahulikud, vaiksed pisarad. ju siis oli vaja. väsimust ja pinget välja nutta. natukene. sest kus siis veel, kui mitte omas kodus, mis on minu jaoks minu turvapaik. kindel ja hea. isegi kui töised pinged ja sügisväsimus võimust tahavad võtta, siis on minu jaoks üks helge laik - minu pere ja minu kodu. no loomulikult suudavad pereliikmed vahel täiega närvi ajada (ikka tuleb ette, ka paremates peredes :) ja kodused tööd-toimetamised surmani ära väsitada, aga see on teistmoodi. ja vot selle eest olen lõpmata tänulik - et saan olla väsinud ja närviline ja siiski samal ajal õnnelik!

pärast pausi

kahetsusväärsel kombel on seekord koguni kaks nädalat nii mööda läinud, et blogi täiendamiseni polegi jõudnud. eks on ka meeletult kiire aeg olnud töö juures ja päevad on kulunud täiesti märkamatult, peamisteks teemadeks uus õpilaste sõidusoodustus ja valdkonna arengukava. tundub, et nüüd on ehk natukene rahulikum (sõidusoodustuste süsteem vist isegi enam-vähem toimib ja arengukava on volikokku suunatud) , aga see tunne võib ka petlik olla...


nädalavahetusel oli koorilaager. minu esimene. väga tore oli. ja väga raske. kui mõelda, et ma ei ole juhendaja käe all laulnud 20 aastat, siis on ilmselge, et oli raske. lisaks väga pikale pausile koorilaulmises tegi asja minu jaoks raskeks ka see, et varasemalt olen ma olnud sopran ja laulnud meloodiat, nüüd olen aga hoopis aldi häälerühmas ja laulan seega saate-partiid. oi kui raske on minu jaoks seda teist häält kuulda ja meeles pidada. aga ikkagi - väga põnev oli! et kunagi oleks meeles, millise looga ma taasalustasin oma koorilaulja (loodetavasti pikka) karjääri, siis olgu see siinkohal ka ära märgitud - Bob Chilcott "A Little Jazz Mass". väga vahva lugu, mis seob klassikalise kirikumuusika kergemasse jazzirütmi.


ja ohhoo, praegu selle lingi otsimisega sattusin netiavarustes lehele, kus just selle Jazz Missa erinevad partiid on häälerühmade kaupa ära toodud - halleluuja! nüüd ainult noot ette ja kõrv kikki :)