jaaniaeg

kuigi viimastel aastatel sai juba peaaegu traditsiooniks, et kogu mu suur pere tuleb jaaniajaks meie juurde kokku, siis sel' aastal veetsime üle aastate jaanid hoopis minu vanemate juures. kuna laste kaks suvevaheaja-nädalat maal hakkas läbi saama, siis oli mõistlik ühendada lastele järgi minek ja jaaniaja veetmine lõunaosariikides. nagu ikka - oli super!

kolm päeva tundusid nagu pika puhkusena - meel oli helge, närvid puhkasid ja lihtsalt hea oli olla :) lastega taaskohtumise rõõm oli suur ja mõlemapoolne, ilmad soosisid jaaniaja ettevõtmisi ja kuigi kohalikul külajaanikul tundsin ennast nagu oleks kuhugi teise reaalsusesse sattunud (no nagu selles Hu? laulus "...seal jaanitulel alati saab keegi lõuga..."), nautisin seal kuplite vahel olemist iga hingetõmbega. ma ei oskagi arvata, miks see lapsepõlvemaale minek praktiliselt iga kord täiesti teraapiliselt mõjub, aga nii see on ja mõnus on teada, et kuskil on olemas koht, kus on lihtsalt hea olla. alati.

Kallis Kaasa tegi traditsioonilise kohaliku-tiigi-supluse, kuigi ilm oli nagu Eesti suvele kohane - pilvealune ja jahe - ning vesi rohkem kui külm.

loomulikult arvasid lapsed (meie põngerjad ja õetütar), et vesi on soe ja ilmtingimata peaksid ka nemad veemõnusid nautima, suutsime neid siiski veenda seekord karastavast suplusest loobuma. maal veedetud suvepuhkuse jooksul said nad ju tegelikult kohalikus tiigis vanaema järelevalve all oma suplushooaja avada ka ja laste muljeid kuulates tundus, et üleüldse oli neil vahva puhkus. lapsepõlv nagu olema peab - kauges külas, vanaema juures ...

kui nüüd kuidagi möödunud kahe nädala rutiinist (vabad õhtud, köögis ei toimeta, hilisem ärkamine) ka välja saaks ning alanud nädalaks korraliku lapsevanema rolli taas sisse elada, siis võiks ju täitsa toimetada. täna õhtul veel niipalju ennast kokku võtta ei suutnud, et kogu perele soe söök vaaritada, aga homseks õhtusöögiks on ettevalmistused tehtud ja täna püüame kiire sooja võileivaga hakkama saada. pühapäeval viime lapsed juba pealinna järgmisele suvepuhkusenädalale, enne ja pärast seda nädalat harjutavad tegelased üksi kodus iseseisvalt hakkama saamist (meie Kaasaga ju tööl) ja mina püüan tubliks emaks olemise meelde tuletada :)

juunikuu

nädala pärast on jaanid ja minu arvates pole veel korralikku kevadetki olnud ...
õnneks siiski mõned suvised päevad on jagunud, olen suutnud ennast isegi korralikult ära kärsatada päikese käes (no aga äkki see oli ainuke suvine päev sel' aastal üldse?!), lapsed on saanud nii koduhoovis kui kodumetsas mõnusat ilma nautida ja tegelikult on peaaegu suvine (kui just ei saja ja pole külm :)

helesinine tuulehaldjas

KD-i esimene kooliaasta sai läbi ning tunnistus, koolikiitus ja kaks kiituskirja jäävad esimest klassi meenutama. viimaseks nädalaks suutis mingi nõme viirus kalli poja päris maha murda, nii et pühapäeval-esmaspäeval oli koolilaps kõrge palavikuga voodis maas ja meie lapse jaoks jäi ära ka klassilõpu ekskursioon Olustverre, aga õnneks päris viimaseks koolipäevaks oli haigus taandunud ja KD sai ikka päris ise aktusel oma uhketele tunnistustele-kiitustele järgi minna. suvevaheaeg on auga välja teenitud!

nädalavahetusel sõitsimegi lastega "lõunasse", samal ajal kui Kallis Kaasa jäi selle õppeaasta viimast sessi lõpetama. tublil tudengil said kooliasjad edukalt tehtud ja mul lapsed vanemate juurde kohale toimetatud. õnneks oli ka nädalavahetusel ilm üsna soe ja nii said põngerjad mõnuga õues möllata ja kohe käiku lasta nii kaasavõetud rattad, jalgpalli, tennisevahendid kui KD-i erilise uhkuse - puldiga juhitava maastikuauto. nagu KD ise asja kommenteeris: me läheme sinna kaheks nädalaks, see on ju peaaegu nagu elama, igasugused asjad tuleb kaasa võtta.

isegi korraks maale minnes tundsin ennast seal nagu teises maailmas, kus on rahulik ja mõnus ja vaikne ... pühapäeval tagasi sõitma hakates oli hing rahul, lapsed ülemäära nukralt maha ei jäänud ja koju jõudes oli tunne, nagu oleks puhkus alanud :) jah, tööl tuleb käia, aga hommikud on vaiksemad ja kulgevad hoopis rahulikumas tempos ning õhtuti pole vaja pead murda teemal mida-täna-süüa-teha? ega pere järelt nõusid pesta, vaid sööme seda mis kapis olemas on või haarame poest kiire ampsu, sest kuna lapsi ju pole, võib pisut ebatervislikumat ja ebaregulaarsemat toitumist ka harrastada.

eriti mõnus on see, et köögitoimkonnast vabanemine annab mulle põhimõtteliselt kohustustevabad õhtud - aega on maa ja ilm ning teha võib kõike! oleme pühapäevast alates koos Kalli Kaasaga käinud igal õhtul trenni tegemas (ehk siis tema jookseb ja mina olen rattaga niisama saatjaks) ja esmaspäeva õhtul kruiisisime ratasetaga linna alles peale poolt kümmet õhtul - lihtsalt niisama. kui kinokavast sobiva pakkumise leiame, teeme ehk ka ühe kinoõhtu ning mõnusaid teleka ees lebotamise ja jäätise nautimise õhtuid tuleb ka kindlasti.

jaanipäeva järel saavad lapsed nädalakese kodus iseseisvust harjutada ning siis ootab juba nädal aega suvelaagrit pealinnas. see saab kindlasti vahva olema, igal aastal on olnud! Tallinna-Ama arvas, et võtab lapsed kaasa ja teeb isegi tiiru Saaremaal, nii et lastel on, mida oodata. peale seda veel nädalakene iseseisvust kodus ja siis algabki juba minu puhkus ja veel nädal hiljem ka Kalli Kaasa suvine puhkepaus. plaane, mida selle napi kahe nädala ühise puhkusega jõuda tuleb, on juba oh kui palju - külaskäik Sadalasse, päev kuskil mängumaal, äkki lastega Tartusse suveteatri etendusele, kui nüüd ainult kõige esmased päheturgatanud plaanid ette lugeda. nojah, eks läheb nii nagu igal suvel - puhkus kestab vähe, tegemisi on palju ja ägedaid mälestusi koguneb kuhjaga! :)