imeline puhkus

homme on suvepuhkuse viimane päev ja töine rutiin ootab taas. täpselt õige hetk, et puhkusest väikene kokkuvõte teha ja kõik suvesoojad päikselised mälestused "purki panna".

selleaastane puhkus on olnud täiesti ekstraklass! ma ei oskagi arvata, millest see tuleb, aga kõik on olnud suurepärane ja paremgi veel! võib-olla on põhjuseks see, et olin juba eelnevalt mõelnud, et eelkõige on need kaks nädalat perepuhkus ja puhkus lastega ning ei olnud seadnud liigseid ootusi nö iseenda kvaliteetajale või see, et olime koos Kaasaga päris hästi läbi mõelnud, mida koos lastega teha tahame ja kuhu plaanime minna või see, et ilusad ilmad ei olnud ootus-lootus omaette... misiganes see põhjus on, võin praegu julgelt öelda, et olen saanud nautida tõelist kvaliteetaega koos perega ja laadida ka iseenda akud pilgeni täis ning kõike seda parima Eesti suveilma saatel - päikest, vihma, tuult, sooja, tormi, jahedust.

kui puhkuse esimesse nädalasse mahtusid Hansalaat ja valla suvepäevad ja sõit lõunaosariikidesse ja Maanteemuuseum ja Helme lossivaremed ja Haapsalu, siis teine puhkusenädal möödus küll vähema ringisõitmisega, aga sugugi mitte vähem-aktiivselt. kuna Kallis Kaasa oli eelmisel nädalal taas tööl tagasi, siis veetsime puhkusepäevad koos lastega nii kodus, koduümbruses kui ka linnas suve nautides. jõudsime nii kodumetsa jalutama

kui linna shoppama, nii randa mängima kui turule suvesaadusi varuma.
eelmisel nädalavahetusel saime koos kogu perega linnas suvemelu  nautida ja muuhulgas ka Muhu Väina Regatile kaasa elada, kus ka tädi G. ju seilas LadyBird'i meeskonnaga ja väga edukalt - üldkokkuvõttes oma võistlusklassis ORCI hõbedane II koht!

silmapiiril Muhu Väina Regati purjekad

kui kodune tegus nädal möödas, ootas ees nädalavahetus Peipsi ääres ehk et sõitsime külla hea sõbra M. vanematele, kuhu juba eelmisel aastal pidime jõudma, aga kus toona laste haiguse tõttu käimata jäi. seekord ei kimbutanud ükski haigus ja veetsime täiesti suurepärase 24 tundi maailma kõige külalislahkema pererahva juures. peremees viis meid paadiga kohalikule järvele lõbusõitu tegema ja kala püüdma (Kallis Kaasa tõmbas mõned väga korralikud haugid välja ja poja oli uhke paadikapten!),

Kuremaa järvel

perenasega koos korjasime paar ämbritäit küpseid ja mahlaseid kirsse koju kaasa, sõitsime pisut ümbruskonnas ringi

Kuremaa tuuleveski

ja koduteele asudes käisime läbi ka lähedalasuvast Elistvere loomapargist.

lisaks muidugi suveõhtute kohustuslik grill ja lihtsalt niisama mõnus olemine. uskumatu, kui palju häid emotsioone ja erilisi hetki mahub ühe ööpäeva sisse, kui veedad neid õiges kohas ja õigete inimestega.

koju jõudes ootas ees külakostiks saadud kirsside hoidistamine, mis minu jaoks uus ja esmakordne kogemus, sest pole ma ju teab mis köögikata. kuna reisiväsimus oli oma töö teinud, siis otsisin kõikvõimsast internetis juhiseid ja hakkasin kirssidega tegelema alles u poole kümne ajal õhtul, mis tähendas, et kogu protsess - kivide eemaldamine, moosi keetmine, mahla kurnamine ja keetmine ning valmiskraami purkidesse-pudelitesse villimine kestis varaste hommikutundideni ehk et magama sain napilt enne poolt nelja. kusjuures öine aeg sobib hoidistamiseks suurepäraselt - saab vaikselt ja rahulikult toimetada, keegi ei käi vahepeal emmet nõudmas ja tegemist ei taha mingid muud kodused toimetamised. ehkki köök nägi vahepeal välja, nagu oleks Rappija Jack seal verepidu pidanud, võib seda öövaikuses köögis toimetamist suisa teraapiliseks pidada ning ka tulemus maitses suurepäraselt!

ametlik suvepuhkus on selleks korraks kohe-kohe läbi, aga suvi ja nautimise aeg jätkuvad täiel rinnal. ees ootab poja 7-nda sünnipäeva tähistamine ning seejärel päris mitu nädalat lastevaba aega, kui järeltulev põlv veedab jätkuvat suvepuhkust vanavanemate seltsis nii põhjas kui lõunas ja meie Kalli Kaasaga naudime auga väljateenitud puhkust lapsevanemaks olemisest :)

puhkusenädal perega

esimene puhkusenädal, mille saime koos kogu perega veeta, on olnud suurepärane:

* valla suvepäev (päeva meeleolud olid küll pisut plahvatusohtlikud, aga juhtub ka parimates peredes ja üritus oli tegelikult tore)

* paar päeva lapsepõlvekodus

* Manteemuuseumis uudistamas - päris mitmendat korda juba, aga ikka oli tore

* Helme linnusevaremetes ja koobastes - oleme rohkem kui 10 aastat maantee ääres olevatest varemetest alati lihtsalt mööda sõitnud ja alles nüüd avastasime, kui vahva koht see on

* Iloni imedemaaga tutvumas, kus päeva lõpetuseks vaatasime väga vahvat etendust "Lärmisepa tänava Lota" ning Piiskopilinnuses lustimas (isegi vaatamata väljas valitsenud suve ilmselt kõige hullemale ilmale - tuul, vihm, külm...)

Mattiase maja, kus sai meisterdada

poolteist nädalat suvepuhkust veel, suvi kestab ja ees ootavad kindlasti külaskäik Peipsi äärde, poja ja Kaasa sünnipäev, Kalli Kaasa suguvõsa kokkutulek, loodetavasti ka päev Cantervilla mängumaal.

ma armastan oma peret, ma armastan suve, ma armastan puhkust!

üksinda kodus

täna oli siis see päev, kui lasteaed oli suvepuhkuseks suletud ja lastel seega ametlik suvepuhkus alanud, aga lapsevanemad veel täiesti mitte-suviselt tööl, mistõttu üks kohe-seitsmene ja üks viie-poolene veetsid esimest korda rohkem kui pool tunnikest iseseisvalt ja omal vastutusel. etteruttavalt võib ära öelda, et said hakkama küll, väga kenasti.

eelnevalt sai KD-le õpetatud minu nutitelefoniga helistamist ja kõnede vastuvõtmist (enda telefoni saab ta kolme nädal pärast seitsmendaks sünnipäevaks), räägitud läbi, kuidas käituda, kui mingi õnnetus juhtuma peaks (noaga näppu lõikamist juhtub ka parimates peredes, näiteks) ja püütud selgust saada laste üldises valmisolekus isesesivaks hakata. KD oli kogu üksi-kodus-olemise-ideest loomulikult vaimustatud ja oleks olnud nõus juba ka eelnevad päeva täiesti üksi koju jääma, sest tema on ju varsti kohe koolilaps ja koolilapsed on ju üksi kodus! Piiga ei osanud kogu asjast suurt midagi arvata, vaid oli endale kohaselt rõõmus ja elevil nagu ikka - iga põhjus sobib :)

hommikul lisandus tavalisse rutiini ka lastele pudru valmis keetmine ja hommikusöögiks asjade valmis panemine (mitte, et nad ise ei saaks, aga noh, nii kindluse mõttes said taldrikud-lusikad-tassid kapi servale valmis pandud ja muud pudru juurde käivad lisandid nagu banaan, moos ja piim ka) ning seejärel unistele pärdikutele tere hommikust ja ilusat päeva soovitud. Piiga pidi kindlasti ronima lastetoa aknale, et sealt mulle järgi lehvitada ja veelkord head päeva soovida. armas :)

peale tunnikest kontoris olemist tegin esimese kontroll-kõne koju, millele poja kenasti vastas ja kinnitas, et kõik on korras - nad on riides, hommikusöök söödud, multikad vaadatud ja hakkavad nüüd joonistama. puhas rõõm emale kuulda! siis varsti tuli KD-ilt kõne, et uurida, kas nad võivad vanaemadele helistada ja loomulikult said nad loa, miks siis mitte oma uhkest iseseisvuse päevast kuulutada. skype'is Kalli Kaasaga suheldes selgus,et tema oli veel enne tööle sõitmist lastele sõnad peale lugenud, et nuga ja tikud pole mänguasjad ja muud taolist ning saanud lastelt info, et Maa-Amaga on jutud räägitud aga Tallinna-Ama ei vastanud. umbes poolteist tundi enne minu plaanitavat kojujõudmist helistas poja uuesti, et uurida, millal ma juba jõuan ja et tal on igav ja õue ei taha ja hea küll, eks ta siis püüab veel oodata. ja kui ma täpselt õigel ajal koju jõudsin, ootas ees kaks rõõmsat last, maja oli oma koha peal, toad korras ja laste iseseisvalt veedetud pool päeva täiesti õnnestunult möödunud.

et tunnikene peale minu kojujõudmist tuli KD õuest suure nutuga ja halas läbi pisarate, et herilane nõelas teda nina otsa, on põhimõtteliselt siiski positiivne seik (allergiline ta ei ole, silma oleks hullem olnud, külmakott sai kohe peale ja pisikene kogus herilase (või oli see mesilase?) mürki pidi immuunsusele kasulik olema), sest kui see oleks juhtunud ajal, mil' lapsed üksi kodus olid, poleks tänast päeva pooltki nii õnnestunuks saanud lugeda.

augusti lõpus, kui suvepuhkused vanaemade juures on lõppenud, meie Kaasaga tööl ja lasteaed-kool pole veel alanud, peaksid lapsed terve nädala omapäi kodus hakkama saama. hea algus selleks on tehtud.