*suur osa talvevarudest on kogutud ehk et sügavkülmas ootab 20kg maasika-toormoosi ning 10kg mustikaid. küll on ikka hea, et on inimesi, kes kaaskodanikele mõeldes marju kasvatavad või neid metsast korjamas käivad ja et Kallis Kaasa selline heas mõttes "rott" on, kes tahab, et sahver oleks varudest pungil :)
*küttepuud on olemas ja kenasti riita laotud ning sel' aastal hoopiski mitte tavapäraselt kuuri. põhjuseks asjaolu, et Kallil Kaasal on plaan mingil hetkel selle kuuriga ikkagi midagi kapitaalsemat ette võtta (no kui mitte just päris maha lammutada, siis põhjalikult parendada) ning seetõttu polnud mõtet puid ju sinna laduma hakata. ja seetõttu on meil nüüd lastetubade akende all super vahva nö vabaõhu tuba, mis vastavalt vajadusele täidab kas katuseta garaaži rolli või lihtsalt mõnusat olesklemise paika. riitade aluste ja raami paika panemine ja valmis ehitamine oli Kalli Kaasa töö ja tegemist oli tõelise taaskasutusega - käiku läksid nii vanad euroalused, terassi lammutmisest alles jäänud vanad lauad kui ühe sõbra käest saadud plekitükid. ladumine jäi seekord päris suures osas minu ülesandeks ja kuna kiiret polnud kuhugi, siis oli puude ladumise töö seekord mõnus ja rahulik vaikne toimetamine - palju päikest, natukene füüsilist koormust ja rahuolu tehtud tööst.
*kuna Pärnus toimub suvel ju kogu aeg midagi, siis oleme lastega püüdnud ka suvepealinna melust osa saada ja nt laupäeval jõudsime nii linnaorkestri suvemuusikat kuulama kui Supeluse tänaval toimunud Maitsete Uulitsat uudistama. tuleb tunnistada, et vanaema linnalaagri põnevust ma ilmselgelt pakkuda ei suuda, aga toreda suvepäeva võib mõnikord isegi koos lapsevanemaga veeta :)
*lisaks oma perega suvemelu nautlemisele leiavad Suvepealinna poolt pakutava üles ka sugulased siit ja sealt Eestimaa nurgast, nii et nädalavahetus möödus laupäeval Kalli Kaasa õe pere võõrustades ja pühapäeval minu noorima õe perega Valgerannas rannamõnusid nautides ja meie koduaias grillides. eks ta nii kipub olema, et Pärnus (ja selle lähistel) elades ei maksa vaikset ja perekeskset nädalavahetust plaanida, kui väljas on parajasti super suveilmad ja Suvepealinn erinevaid üritusi täis. no ja see on ju tegelikult ainult äge, kui kallid sugulased heal meelel meie juurde suvitama jõuavad ja seetõttu ka tihedamini kokku saab, kui ainult sünnipäevade või jõulude ajal. meile meeldib :)
*ise olen saanud nii usinalt tööd teha kui ka päikeselises suvepealinnas sõbrannaga mõnusalt aega veeta. ja no mis viga tööd teha, kui vajadusel saab kodukontori hoopis õue kolida ja soojas suveõhus lasta mõtetel liikuda ja sõrmedel klahve klõbistada.
ja kui siis tõsine mõttetöö tehtud, kübar pähe sättida ja suvepäikeses linna jalutada, et seal parima sõbrannaga lihtsalt elust ja inimestest lobiseda ja jahutuseks mõned suus-sulavad 'Margaritad' limpsida :)
kõik see eelnev kajastas siis rubriiki "meepott" ja no tõesti võib seniste suvenädalatega täitsa rahule jääda. kuna aga pealkirja said ära märgitud ka tõrvatilgad, siis päris pilvitu pole olemine siiski olnud. esmalt suutis meie armas karvane pereliige meid laupäeval rohkem kui tõsiselt ära ehmatada, kui mingil hetkel oma pesast püsti tõustes parem kehapool enam hästi sõna ei tahtnud kuulata ja loom põhimõtteliselt püsti ei püsinud. jah, me teame, et suurtel koertel on see päris levinud häda, et vanaduses tagajalad nö alt ära võivad minna, aga päris hirmus oli seda nii ootamatult ja ilma eelneva hoiatuseta kogeda. õnneks möödus see jalgade nõrkus tasapisi päeva jooksul ja juba järgmise päeva õhtuks kalpsas 'vanaproua' jälle endale omaselt muretult mööda hoovi ringi. seekord läks õnneks, aitäh selle eest.
teine tõrvatilk tabas sama ootamatult pühapäeval, kui Piiga ujuma minemise eel tavapärase õhinal valmis-sättimise asemel hoopis oma voodisse puges ja pisarsilmi teatas, et ta ei taha üldse ujuma tulla ja tahab ainult vaikselt olla. selline käitumine oli rohkem kui kummaline ja lapse otsmikku katsudes selgus ka põhjus - Piiga oli tuline nagu ahi! kiire kraadimine näitas ligi 39 kraadi ehk et ujuma minemise asemel ootas ees palavikualandaja manustamine ja jahutuseks märg rätik pähe. päris jama, kui väljas on +27 kraadi, jahedat kohta majas naljalt ei leia ja laps sõna otseses mõttes hõõgub palavikus. mingil hetkel ligines Piiga temperatuur juba 40-le, nii et vanad head viinasokid läksid käiku, lisaks märjad jahutavad riided ja ikka ja jälle uus annus palavikualandajat. õnneks osutusid ravivõtted toimivaks, nii et 24 tunni möödudes oli palavik vähemalt korraks peaaegu taandunud ja lapse enesetunne täitsa reibas. kuigi õhtuks näitas kraadiklaas taas 39,2, siis lootus jääb, et paari päevaga saame sellest suvisest palavikust võitu ja laps jälle täiel rinnal suvepuhkust nautima.
