Monday, January 20, 2020

uus on alanud

2020 on juba 20 päeva kestnud ja on viimane aeg siingi veergudel uus alanuks kuulutada :)

aasta algas puhkusega, esimese korraliku puhkusega viimase vist pooleteise aasta jooksul. suvel sai küll nädalakene töölt eemal oldud, aga see oli laulupeo-nädal ja olemuselt klassikalisest puhkamisest üsna kaugel. seekord sain aga terve nädala lihtsalt lastega koos talvist koolivaheaega nautida (pisut siiski ka paaril pakilisel tööasjal silma peal hoides) ning jaanuari teine nädal möödus ju hoopiski Aafrika kuuma päikese all!

jah, teoks sai meie teine päikesereis kogu perega, seekord siis Egiptusesse. üsna ekspromt mõtte ajel plaani võetud ja korraldatud, sest novembri keskel me veel ei teadnud, et jaanuaris puhkama sõidame. lapsed olid jõulukuuse alt reisivautšerit leides ikka täiega puuga pähe saanud ja sellised üllatused on ägedad :)

lazy river

peegeldus
Hurghada promenaadil

allveelaevas

päikese all puhkamine on mõnus iga kell, kuigi midagi jäi seekord minu jaoks justkui puudu ... lapsed olid vahvad reisisellid ka seekord, lennud kulgesid viperusteta, hotell oli uhke ja teenindus sõbralik, basseine jagus nii külmemaid kui soojemaid, rand oli liivane ja vesi helesinine ning läbipaistev, päike säras sõna otsese mõttes päevad läbi (no 99% küll) ja siiski tundsin reisi lõppedes, et justkui oleksin midagi muud oodanud... annan endale täiesti aru, et see on täiesti minu enda isiklik arusaamatu tunne, sest nagu juba öeldud, oli puhkus mõnus ja perega veedetud aeg kvaliteetaeg selle sõna otseses mõttes. sügisel loodame korrata :)

tõrvatilgaks meepotis oli külmetus, mis viimasel päeval vaikselt juba Egiptuses märku hakkas andma ja mis koju jõudes korralikult võimust võttis. ilmselt mängisid oma osa nii tugev tuul, mis pea kõigil päevadel hotelli ümber ja sees (hotelli pikad koridorid olid tõelised TUULEkoridorid) ringi tuulas kui ka veeatraktsioonis "lazy river" (mis leebelt öeldes oli väga külm!) veedetud tubli pooltund. no ei oleks vaja keskealisel naisterahval külmas vees istuda, aga kes see siis selle peale mõtleb, kui päike kuumutab ja karastavad kokteilid meeleolu vallatuks muudavad :) õnneks oli võimalus koju jõudes kaks päeva korralikult põdeda ja uue aasta esimeseks ametlikuks tööpäevaks olin juba niipalju kosunud, et suutsin toimetada küll.

lapsed on reisi järel koolirütmiga taas harjunud ja igapäevarutiin (seda täiesti positiivses tähenduses) kulgeb mõnusas rahulikkuses. kõige selle juures on eriti mõnus teada, et vaid napi kahe kuu pärast ootab ees midagi täiesti erilist - koorireis Hiina! on, mida oodata