hakkabki läbi saama

eks puhkus ikka, mis muu. täna oli viimane tööpäev, mil' mina veel puhkust nautida sain, järgmised kolm päeva on kõigil - nii tööinimestel kui puhkajatel - ühtemoodi võrdselt kevadpühad ja siis esmaspäeval taas tööle.

nojah, eks sai sel' neljal päeval, kui kogu perest tõesti AINULT MINA puhkasin, puhatud ka. pisut lõhub 100%-lise puhkusenautlemise ära vajadus hommikuti ikkagi koos kogu perega ärgata ja lapsed lasteaeda viia, aga seejärel sain need neli päeva tõesti ainult oma tahtmise järgi toimetada. olulisel kohal oli loomulikult hommikune magamine, sest kui lasteaiast tagasi jõudsin, siis nautisin oma "ilu-und" ikka täiega. seejärel natuke pingevabalt poodlemist, kus aega on vabalt käes, otseselt midagi vaja ei ole ja saab lihtsalt niisama ringi vaadata ja kas-mul-oleks-seda-vaja? mõttega mängida (tulemuseks nt 1 euro eest omandatud Tommy Hilfigeri teksad - Uuskasutuskeskus on ikka nii nii vahva ostlemise ja leidmise koht!). natuke näpud-mullas toimetamist (istutasin toalilled ümber, kevadine värskenduskuur ka neile), üks mõnus pikk jalutuskäik kodukandi metsa- ja muudel radadel, paaril hommikul ja õhtul ilma autota (loe: lapsed tõukeratastega, mina jalutades) laste lasteaeda viimist-toomist ja eriti stressivaba õhtusöögitoimkonda, sest kuhugi pole kiiret. ja natuke on kevadet ka olnud ja see on ka niiiiiii mõnus.

Piiga arenguvestlus oli ka täna. põhimõtteliselt KD-i arenguvestluse kordus - laps on tubli, asjalik, hakkaja ja hea :) ehh, mõnikord tundub see ikka täiega uskumatu, et meil on nii vahvad lapsed... ja homme on Piiga esimene avalik esinemine väljaspool lasteaiasaali - huviringide kevadkontsert valla noortekeskuses. kindlasti saab tore olema!

ah jaa - sünnipäeva tähistasin ka vahepeal. see oli ka väga väga armas. uhke kink Kallilt Kaasalt sinna juurde kuuluvate lillede ja tordi (väga eriliste ja südantsoojendavate küünaldega!) ja laste joonistatud kaartidega õigel päeval.

siis natuke pidu järgmisel päeval ja õhtul - kõik sujus, kallid inimesed, hea meeleolu, maitsev söök - imearmas oli. see on koht, kus seekord iseennast kiidan, sest laud sai kaetud hästi, isetehtud võileivatort maitses kõigile ja tavapärasest kartulisalatist loobumine õigustas ennast igati. jah, olin tubli!

suurepärane!

puhkuse algus on olnud suurepärane! iseloomustavateks märksõnadeks on arenguvestlus ja perekruiis.

KD-i arenguvestlus toimus lasteaias just puhkuse esimesel päeval ja tegi eesootavale kahele nädalale imelise sissejuhatuse. jah, eks me oleme Kalli Kaasaga niiehknii seda meelt, et meie poeg on üle keskmise taibukas, teab ja oskab nii mõndagi ja on üldse üks muhe sell, aga kuulda rühmaõpetajalt tunni aja jooksul suuremas osas vaid väljendit "viis pluss!" oli ikkagi ootamatult tore :) keel ja kõne, matemaatika, üldised teadmised loodusest ja ühiskonnast, eneseteenindus, loovus, sotsiaalsed oskused - kõik on 5+! ja kõik see muu jutt, mis õpetajad nö tavapärastele hindamisplokkidele juurde rääkisid - vahvad seigad tavapärastest lasteaiapäevadest, kus KD-i empaatia-, analüüsi- ja kaasamõtlemisoskus väljendub, olid ikka tõelised pärlid. oleme Kalli Kaasaga väga väga uhked ja õnnelikud vanemad!

selle üdini positiivse emotsiooni pealt pakkisime koju jõudes lapsed autosse ja algas sõit pealinna poole, et sealt juba laevaga edasi kruiisile sõita. noorem õeke oli nii armas, et tuli maja ja koera hoidma, et meie saaksime väljamaale minna :) meie esimene koguperereis lastega (suvised ringisõitmised koduvabariigis ei lähe arvesse), sest ilmselt olin ma lõpuks ometi valmis võtma aega maha koos lastega ja eelkõige nende jaoks ning mitte vaid iseenda (või koos Kalli Kaasaga) akude laadimiseks. sest seda meelt olen ma endiselt, et koguperereis ei ole puhkus, vaid koos lastega veedetud kvaliteetaeg, aga 48 tundi peale kodunt lahkumist tagasi jõudes võin tõdeda, et see oli tõesti kvaliteetaeg koos perega!

lapsed on just täpselt nii suured ja asjalikud, et oskavad uuest ja põnevast rõõmu tunda, ei võõrasta, aga samas ei ole veel ka liiga iseseisvad ("õnnis" puberteet ootab veel ees), võtavad rõõmuga vastu võimaluse teha midagi tavapärasest erinevat ja naudivad koos emme-issiga veedetud aega täiega. isegi asjaolu, et kruiisi põhiatraktsiooniks planeeritud muinasjutumaa oli ootamatult suletud, ei rikkunud mingilgi määral laste reisirõõmu, sest asendusüllatuseks kujunenud veemaailm oli laste jaoks samavõrra põnev ja imeline ning pakkus avastamis- ja uudistamisrõõmu kogu raha eest. 

ära sai nähtud ka kuningaloss

ja sealne vahtkonnavahetus

ning laevas olevast lasteprogrammist võeti samuti maksimum - mitu mängutuba, meisterdamine, spetsiaalne mudilaste võimlemine, teadusteater, lastedisko, õhtune show-programm, uued sõbrad ja loomulikult ohtralt kooke-küpsiseid-jäätist kuulsast kruiisi-buffe'st.

ka ilm oli suurepärane - meri vaikne ja rahulik,

päike säramas ja loodus hoopis kevadisem kui meil siin. parkides metsikult kasvavate nartsisside ilu ahmisin küll pigem mina, kuid sooja ilma nautisid ka lapsed.

rõõmu ühisest reisist ei rikkunud isegi autoga tagasiteel olles KD-i tabanud "mul-on-paha-olla", mis tõi kaasa vajaduse koju jõudes auto tagaiste korralikult puhtaks küürida ja nii mõnedki riided kohe pesumasinasse visata. no mis teha, kui kahe päeva söögivalik ilmselgelt liiga külluslikuks oli kujunenud... KD ise lausus kuldaväärt sõnad: "küll on kahju, et meie tore reis nüüd niimoodi pidi lõppema..." - kõigest 5-aastane, aga sellise empaatiavõimega!

seega on kolm esimest imelist puhkusepäeva läbi saanud, kuid tervelt poolteist nädalat aega ilma töiste kohustusteta veel ees ootamas. suu-re-pä-ra-ne!!!

vaiksed perepühad

uue nädala algus on kuidagi hirmkiireks kujunenud, seetõttu pole jõudnud möödaläinud nädalavahetusest midagi kirja panna. aga nädalavahetus oli suurepärane - pikk, rahulik, oma suure perega, traditsiooniliselt sinililleretkel käies.

ilm oli sel' aastal just täpselt õige - ei liiga külm, et metsaalune oleks alles paksu lume all; ei liiga soe, kui lilled juba ära õitsenud - parasjagu kevadine, vaikne ja peaaegu soe. paaritunnine metsaretk oli meie laste jaoks täpselt paras ja isegi pisike õetütar (meie Piigast küll vaid aasta noorem, aga peaaegu poole väiksem), kelle jaoks see oli esimene sinililleretk, jõudis natukene ema sülest ja vanema sülest abi saades matka lõpuni vastu pidada.

naljapäev

KD (5) on juba mitu päeva teadlik olnud asjaolust, et kolmapäeval on naljapäev ja siis võib sõpradele nalja teha. isegi hommikune aprillinali õpetajale oli valmis mõeldud - poja pidi rühma jõudes ütlema, et nägi hommikul lasteaeda sõites rebast üle tee jooksmas.


täna oli siis kauaoodatud hommik käes, KD rääkis kohe peale ärkamist naljast, mida ta õpetajale teeb ja oli rõõmsalt elevil. Piiga (4) seevastu ärkas üsna mossis näoga ja KD avaldas arvamust, et Piiga ei arva naljapäevast midagi. lohutasin, et Piiga on lihtsalt veel unine, millepeale tüdruk, endal pisarad silmis, seletas, et "ei ole unine, ma lihtsalt ei tea ühtegi sobivat nalja!" oh seda väikese lapse suurt muret.


lasteaeda jõudes jooksis poiss oma rühma ja nagu tavaliselt, läksin mina esmalt tüdrukut tema rühma saatma. koridoris riideid vahetades pakkusin Piigale välja, et ta võib ju oma õpetajale ka seda rebase-nalja teha, mida venna plaanis. Piiga silmad lõid särama ja ta sosistas, et ta ütleb hoopis, et nägi hunti! mõeldud, tehtud ja järgmisel hetkel arenes rühmas järgmine vestlus:


Piiga: tere hommikust, õpetaja! ma nägin tee peale hunti!
õpetaja: hunti?!? misasja? kust Sina küll tuled, muinasjutust või?
Piiga: (väike mõttepaus) APRILL!!!


oh seda lapse siirast rõõmu tehtud naljast ja õpetaja üllatust :)


poja rühma jõudes arvas KD, et ta siiski kohe praegu ei hakka seda aprillinalja tegema - nii meie poja moodi, kes käsu peale ja teiste tähelepanu keskpunktis olles väga esineda ei taha. ehk päeva peale saab ka tema siiski oma ammu valmis mõeldud naljaga kellelegi vingerpussi mängida :)