...

eile õhtul tundsin, et keset töise argisuse hullust (huuhhhh, kuidas mulle ei meeldi ja ei sobi poliitiliste tõmbetuulte keskel olla...) aitab õhtune kooriproov suurepäraselt pahast tujust üle saada ja jälle sõbralikumalt naeratada. see iseenda valitud olemise viis ehk minu puhul siis koos koorikaaslastega paariks tunniks argirutiinist välja astumine aitab tõesti mõtteid puhastada ja emotsioone maandada. tööpäeva mured ja pinged hajusid (vähemalt kuni järgmise hommikuni) ning koju tagasi jõudes oli palju lihtsam perele naeratada.

juba ligi nädala kestnud südasuvine soe ja möödasaanud emadepäev aitavad muidugi helgele meeleolule omalt poolt kaasa. nii et tegelikult on kõik hästi :)

koorireis - vahva nagu alati!

Gruusias käidud, maailmapilt jälle avaram ja emotsioonidepagas uutest kogemustest lõhkemas. imedemaa on ikka see mägede poegade riik - kõik nii teistmoodi, kui meie siin oma rahulikus põhjamaises kulgemises oleme harjunud, hoopis teistsugune asjaajamine ja korraldamine... kuna minu ülesandeks oli suuresti kohalike festivalikorraldajatega suhtlemine ja info vahendamine koorile (niipalju, kui seda infot muidugi üldse oli), siis on minu kogemus seekordsest reisist ehk veidi erinev nö realaulja kogemusest, aga nagu juba öeldud - kogemuste ja emotsioonide pagas ajab üle ääre :)

pikka juttu ei hakka kirja panema, sest emotsioone must-valgel kirja panna on võimatu ja eelkõige jääb see reis minu enda sisse kui üks imeline mälestus, aga mõned märksõnad meenutamiseks:
* imevahva on olla koorireisil koos oma Kalli Kaasaga! jagada ühiseid emotsioone, avastada uusi paiku, kogeda uusi maitseid... äge, lihtsalt äge!
* totaalne korraldatud korralagedus igal pool ja igas asjas - kellaajalist programmi ei olnud olemas kuni festivali lõpuni (vähemalt ei jagatud seda osalejatega), programmis toimus päeva jooksul muudatusi täiesti etteteatamata ja "sujuvalt" töö käigus, kellaajad on 'rangelt soovituslikud' ja kinni nendest eriti ei peeta ja kogu asjaajamist iseloomustab "küll kuidagi saab"- mentaliteet. huuhhh, üsna väsitav ja närvesööv, kuigi tagantjärgi tegelikult vägagi humoorikas :)
* kohalik olme on nagu ajaränd 20 aastat tagasi - läänemaailma luksusbrändid kõrvuti kerjuste ja lagunenud majadega, väsinud kvartalite tuhmunud ja omanäoline ilu kõrvuti klaasi ja neoontuledega, lihtsalt kohutav kaootilisus arhitektuuris ja linnaplaneerimises...
* kohalik rahvamuusika ja rahvatants oma energilisuses ja värvikirevuses ja kärts-mürts esitusega varjutas meie põhjamaise koorilaulu ikka üsna korralikult;
* ja kokkuvõttes väga palju väga positiivseid emotsioone kogu sellest teistmoodi kultuurist ja maast!

mõned iseloomulikud fotomeenutused ka sadadesse küündivast pildikogust, mis kohapeal kogunes:

Jvary klooster iidses pealinnas Mtsketah's

Transpordiministeeriumi hoone

Khachapuri, khinkali ja teised kohalikud maitsehõrgutised

Kohalik puskar