jj2silda

eesootaval pühapäeval toimub 2 silla jooks. juba mitmeid aastaid on jõe paremal kaldal asuv rada korras - asfalteeritud, valgustatud, korralik tervisespordi harrastamise ja niisama jalutamise koht. sel' suvel alustati lõpuks ka jõe vasakkaldal kulgeva raja ehitamist (ehitushankega seotud vaidluste tõttu küll paar kuud esialgu plaanitust hiljem). tööde lõppedes peaks saama kesklinna silla juurest mööda mõnusat tervisespordirada papiniidu sillani ja seda mõlemal jõekaldal. aga seda siis alles tööde lõppedes ja see peaks kätte jõudma ehk kunagi uue aasta alguses. nagu postituse alguses kirja sai pandud, siis jooks on eesootaval pühapäeval...

2007.a olen jj 2 silla jooksust korra ka osa võtnud, seda küll kepikõndides, sest joosta ma ei jõua, no kohe üldse mitte. uudishimust otsustasin täna 2 silla jooksuraja läbi jalutada, kuna õigel stardipäeval toimuvast jooksust/kepikõnnist ma osa võtta ei saa, sest Kallis Kaasa jookseb ja keegi peab ju samal ajal lapsi ka vaatama. samas oli huvi näha, millises seisus see ehitatav rada siis ikkagi on, kuhu kolme päeva pärast peaaegu 2000 spordisõpra ennast proovile läheb panema.

noojaaahhhhh... ütleme nii, et on kah. võrreldes varasemalt jõe vasakkaldal olnud rohtunud rajakesega on nüüd ikka lai tee, kus kaassportlastega jooksuruumi eest võitlema ei pea. tee ääres juba paigaldatud tänavavalgustuspostid annavad aimu, kui meeldiv võib tulevikus olla valgustatud rajal jalutada/joosta/kärutada/kepikõndida ja kõrval voolavat jõge nautida... tulevikus jah...

kuna rajaehituse algus venis, aga kahe silla jooks toimub alati septembri esimesel nädalavahetusel, siis on hetkel tegemist paratamatu olukorraga, kus spordisõpradel tuleb pühapäeval minna poolvalmis rajale. enamusel osal ehitatavast rajast on aluskiht paigas ja sinna peale on pandud kinnitambitud liiv, mis ongi jooksupinnaseks. saab päris huvitav olema, mis seisus see liivakiht siis on, kui kõik need sajad jooksjad ja kepikõndijad sealt rajast üle on käinud? täna jalutades (mitte just lonkides, aga kindlasti mitte ka kiirkõndi tehes) oli mitmeski kohas jalgealune ebakindel, liiv vajus ära ja kohati oli tunne nagu liivaluidetel kõndides. kui veel vihma peaks sadama (mida ilmaprognoosid nädalavahetuseks ka lubavad), siis muutub see liiv suure tõenäosusega poriks ja pilt on ilmselt veel huvitavam...

üks osa rajast jääb jooksjatele pühapäeval hoopis suletuks ja sportlased suunatakse kõrvalolevale tänavale, kuna tolles lõigus on ka raja aluspind alles tegemata ning täna mürisesis seal alles kallurid ja traktorid liiva kohale vedades, laiali lükates, tasandades ja kinni talludes.

kokkuvõttes on minu sügavalt isiklik hinnang, et läbitav see rada ju on, aga poolvalmis rajal pea paarituhande osavõtjaga suurvõistlust läbi viia tundub siiski mitte niiväga mõistlik. aga kuna mul pole ka ühtegi head alternatiivi välja pakkuda ja kuna mina ei ole korralduskomitee liige, siis sellel teemal rohkem sõna ei võta.

ca 10 km ja kaks tundi oli minu jalutuskäik kontoriuksest kontoriukseni. lõunapaus ja veidi töisest ajast lisaks ka (ülla eesmärgi nimel on lubatud). peale ettevõtmise lõppu ei tundnudki ennast väga väsinuna, aga tööpäeva lõpuks oli ikka kuidagi eriti närtsinud olek. ega vist keset tööpäeva pole ikka väga mõtet sellist "maratoni" ette võtta.

kroonika mõttes märgin ära, et sain taaskord nõgestõve-hoo, mis küll väga karmiks ei läinud (püüdsin peale esimesi sügelemise märke ja kuplade ilmumist hästi rahulikult hingata, võtsin veidi tempot alla ning kontorisse tagasi jõudes olid vaid käsivarte siseküljed kergelt kuplas ja kõht-selg-reied ärritusest punased, kuigi alguses tekkisid kublad just näopiirkonda ja kogu peanahk justkui hõõgus sügeluse käes), aga mis tõestas taaskord, et mingil arusaamatul põhjusel ei meeldi minu organismile mõnikord, kui ma ennast aktiivsemalt liigutan. küll ei ole ma suutnud senimaani aru saada, millal see hoog täpselt tuleb ja milline higistamine selle allergilise reaktsiooni just põhjustab... täielik müstika mu jaoks.

viimane augustinädal

päris mõnus, kui viimase nn ametliku suvekuu viimasel nädalal on ilmad ja õhutemperatuur tõeliselt suvised. isegi niivõrd, et nt pühapäevahommikusi traditsioonilisi Kalli Kaasa küpsetatud pannkooke saime nautida terassil. mõned ööd ja hommikud on seevastu juba täitsa sügisesed olnud ja lastel hommikul lasteaeda minnes joped seljas. hommikul kell 8 on õues +8 kraadi, õhtul kell 20 on +20 kraadi. eestimaa suvi.

nädalavahetus oli mõnus, käisime perekond K-l külas. eelkõige muidugi maailma parimale kriisiolukorra lahendajale lapsehoidjale tädi M-ile aitäh ütlemas, tänukostiks kaasas oma aiast nopitud lopsakad valged gladioolid ja pudel kihisevat vahuveini. kuidagi juhtus nii, et meeleolu oli lahe ja juttu jätkus kauemaks ning mingil hetkel otsustasime Kalli Kaasaga, et võtame hoopis takso ja autole tuleme järgmisel hommikul linna järgi. laste jaoks oli elevust kui palju - esimene taksosõit! jah, see oli ainuõige otsus, sest eks tahtsin ju minagi veidi vahuveini nautida koos hea sõbrannaga ja polnud ju mõtet riskima hakata. järgmisel päeval lisandus meie pere ühisele taksosõidule ka ühine bussisõit (KD-i kommentaar: ma ei olegi ju issiga koos veel bussiga sõitnud) ja eelmise päeva mõnus olemine jätkus pühapäeva pärastlõunal rannapargis. lapsed said turnida, täiskasvanud niisama suvepäikest nautida. oli selline rahulik ja laisk pühapäev.

midagi eilsest päevast ka. nimelt sain kinnitust, et väide, nagu 1 euro eest ei saa mitte midagi, on täiesti vale. saab küll, isegi vägagi saab! nt täiesti uue (isegi sildid küljes ja puha) superkauni ideaalselt istuva pükskostüümi! astusin lõunapausi ajal täiesti juhuslikult sisse Uuskasutuskeskusesse ja selgus, et seal on kuu lõpu puhul 1-euro päevad. mis tähendas siis, et niigi väga soodsate hindadega korraliku teise ringi kauba saab kätte 1 euroga  ühe eseme kohta. otseselt ju midagi otsima/ostma ei läinudki, aga täiesti juhuslikult jäi mulle silma CHR Collection'i pükskostüüm, mis proovimisel osutus täiesti parajaks. nii et nüüd on mul sügis-talviseks hooajaks kontoris kandmiseks väga kaunis kostüüm. 1 euroga!!! väga rahul!

töövari

nagu eile salamisi lootsin, kulgeb tänane päev juba päris tavapärases rutiini kohaselt, ainult selle vahega, et mul on täna töövari.

kuna KD-i kõrge palavik möödus 24 tunni jooksul ja juba teise haiguspäeva lõpuks oli kutil energiat rohkem kui mõnel tervel lapsel, aga peale äsjast viiruse põdemist teda siiski lasteaeda viia ei saanud, võtsin poja täna tööle kaasa. kuna ees oli ootamas suhteliselt rahulik päev ehk et ette ei olnud näha ühtegi koosolekut, kohtumist või arutelu, siis tundus see mõistlikum variant, kui põhimõtteliselt terve lapsega kodus olla. sest isegi rahulik tööpäev tähendab hulgaliselt pisiasju, mis on vaja ära toimetada ja mida kontoris kohapeal olles on siiski oluliselt lihtsam korraldada, kui "kodukontoris".

tund aega enne tänast tööpäeva lõppu tundub, et otsus oli igati õige. KD on väga tubli olnud, ainult natukene kõrvalkabinetis töötavat kolleegi oma küsimuste ja seletamistega seganud, mänginud usinalt nii kodust kaasa võetud legodega kui kontoris kohapeal olevate ehitusklotsidega (mõnikord on klientidel vaja üsna pikalt konsultandi jutule saamist oodat aja kui neil lapsed kaasas on, siis rahuliku õhkkonna hoidmiseks on kohapeal olevad mänguasjad hädavajalikud), tembeldanud kaks paberilehte täis templitega "koopia", "ärakiri", "koopia õige" ning veetnud lõunapausi kontori lähedal oleval mänguväljakul. loomulikult ei puudunud ka jalutuskäik poodi, et jäätist osta, nii et on olnud tegus tööpäeva - nii mulle kui KD-le.

murphy

kui Kallis Kaasa on üle mere seminaril, perekonna auto on tema käes, hommikune laste transport lasteaeda on minu õlul ja järgmine tööpäev tähendab ettekannet u 70 rootsi külalisele, siis jääb KD õhtul totaalselt haigeks. täielik murphy.

kuidas leida lapsele järgmiseks hommikupoolikuks hoidja, kui vanaemad on sadade kilomeetrite kaugusel, head sõbrannad kõik tööinimesed, kellel praktiliselt võimatu nii lühikese etteteatamise ajaga ennast vabaks saada ja ühtegi sellist naabritädi, keda lapsehoidjaks kutsuda, ka ei ole? (tõe huvides tuleb küll öelda, et mõlemad naabrid on just sellised tädid, keda võiks lapsehoidjana ette kujutada, aga miskipärast pole nii lähedasi suhteid tekkinud, et võiks helistada ja paluda, et aita hädast välja ja ole paar tundi laste juures...)

täiesti uskumatu, et fb oli ka seekord kõikvõimas - piisas mul vaid oma frustratsiooni lahendamatu olukorra pärast välja elada, kui ettepanekuid lahendusteks hakkas sadama kui oavarrest. mõni rohkem reaalne, mõni vähem, aga juba see teadmine, et keegi mõtleb minu mures kaasa ja otsib lahendust, oli väga südantsoojendav.

ja kõige uskumatum oli see lahendus, mis võimaldas mul siiski Piiga hommikul lasteaeda viia, rootslastele ettekanne ära pidada, töö juures kiireimad toimetamised ära toimetada ja siis tagasi koju haige lapse juurde tormata. no kes muu kui KD-i suurim sõber tädi M. pakkus välja, et tuleb hommikul paariks tunniks meile ja teeb hiljem töö juurest ära oldud tunnid tagasi. mul polnud lihtsalt sõnu, kui ta selle välja pakkus... olen väga õnnelik inimene, et minu ümber on nii erilised inimesed!

nii et eile õhtul täieliku kriisiolukorrana tundunud ennelõuna on edukalt möödas ja loodetavasti saab homme juba rohkem tavarutiinis päeva mööda saata.

lõpetuseks üks armas emotsioon eilsest päevast (kui poja veel haige polnud) - kuna laste lasteaiast toomine oli eile minu korraldada, siis sõitsime Piiga lasteaiast edasi KD-ile järgi ning kuna otseselt kuhugi kiiret ei olnud, jäid lapsed mõneks hetkeks veel lasteaia õuealale mängima. ja see, kuidas KD suure vennana väikest õekest hoidis, suunas, juhtis ja veidi pealetükkivate rühmakaaslaste eest kaitses, oli minu jaoks täiesti uus kogemus! kodus nad ju reeglina kas lihtsalt mängivad koos või pigem kraaklevad ning sellist olen-suur-vend-mina-kaitsen-sind käitumist ei näe. aga eile siis nägin ja see oli üks imearmas vaatepilt!

laste mängud 21.sajandil

täna jäi interneti avarustes silma lause: ei ole vaja palju kulutada laste mänguasjadele, loovus on tähtis! see tõi meelde, et olen juba mõnda aega mõtisklenud laste mängude ja mängimise teemadel.

tänasel päeval, kui igasugu tehnikavidinad on sõna otseses mõttes ka sülelapsele lihtsad kasutada, on üsna tavaline, et paariaastased istuvad, nutitelefonid peos või tahvelarvuti ees ja on enamasti nii mõneski ekraanil vilkuvas mängus vanematest osavamad. selle taustal on mul tõeliselt hea meel, et minu lapsed ei kasuta arvutit ega emme-issi telefone ning oskavad mängida ka vana voolikujupi või kastrulikaanega. ma ei tee endale illusioone selles osas, et loomulikult hakkavad ka nemad arvutit kasutama (kindlasti rohkem, kui see mulle lapsevanema meeldiks), aga praegusel hetkel oleme me Kalli Kaasaga suutnud neid virtuaalsest maailmast eemal hoida ja pakkuda põnevaid tegevusi päris maailmas. jah, KD mängib meie vanade mobiilidega, libistab sõrmega üle ekraani, teeb pilti ja peab tähtsaid kõnesid - aga mängult.

olen rõõmuga vaadanud, kuidas meie põngerjad leiavad endale tegevust, mängides bussimängu või praamimängu või kodumängu, peamisteks mänguvahenditeks vaid paar väikest tooli ja tekk, millest ehitatakse just käimasoleva mängu tarbeks vajalik masin või maja. on puhas lust näha, kuidas voolikjupp sobib nii bensiinijaama mängus masina tankimiseks kui mõnes muus mängus veepritsiks või isegi pikksilmaks. õues on laste suvelaud ideaalne paik, et muuta see uhkeks ralliautoks või ehitada sinna jahimeeste onn ja issi t-särk sobib ideaalselt magamiskotiks, kui väsinud jahimehed ennast "ööseks" puhkama sätivad.

võin olla õnnelik, et lastel on loovust küllaga ja et nende mängud ei piirdu arvutiekraani ees istumisega või ainult teleka vahtimisega. kuskil meedias käis läbi arvamus, et tänapäeva lapsed ei oska enam koos mängida, kuna nende aeg kulub üksinda virtuaalmaailmas mängides, mistõttu lapsed ei oska enam teistega koos olla ja rollimänge mängida. küll on hea näha, kuidas meie põngerjad kahekesi koos järjest uusi mänge välja mõtlevad ja ei arva midagi arvutist ega oska nõuda uhket nutitelefoni. nojah, eks ole meiegi lapsed youtube-ist multikaid vaadanud ja teavad, et arvutist saab pilte vaadata, aga see on vaid üks osa ja õnneks väike osa nende maailmast.

võin vist päris rahulolev ja uhke ema olla? :)

augustiunetus

mõttes olnud Haapsalu piiskopilinnuse ja sealse mänguväljaku külastamise asemel otsustasime üsna ekspromt oma laupäevase pärastlõuna hoopis südalinnas ja rannapargis toimunud augustiunetusel veeta. suurepärane valik, peab tagantjärgi tõdema. ja täitsa arusaamatu, miks ma varem sellele ettevõtmisele pole jõudnud? palju toredaid ja vahvaid üritusi ja 99% neist tasuta - lihtsalt suurepärane!

järgmisel aastal organiseerime lapsed augustiunetuse ajaks kuhugi hoida ja naudime Kalli Kaasaga kogu ettevõtmist algusest lõpuni teineteise seltsis. suvi ja chill!

(Kaasa ja Piiga teevad pilti)

puhkus on läbi

ohhh, see kõlab nii lõplikult ja nii masendust tekitavalt - puhkus on läbi. tegelikult ju ei ole üldsegi väga hirmus, sest puhata on saanud, ilm on seekordset puhkust soosinud ja üleüldsegi - juba hiljemalt septembri lõpus-oktoobris kavatsen ma jälle puhata. vot nii.

aga puhkus oli seekord siis esimest korda täisväärtuslik tööläiva kahe-väikelapse-ema puhkus. ehk et kontorist eemal, aga 24/7 oma laste käsutuses. ja uskumatu, aga päris vahva oli. uskumatu selles mõttes, et puhkus tähendab minu jaoks siiski eelkõige aega endale ja oma Kallile Kaasale, aga ka seda aega saime me ju veidike nautida enne nö ametliku puhkuse algust, kui lapsed vanaemade hooles olid. ja sellele järgnenud kolm ja pool nädalat koos lastega oli ka täitsa puhkus. mõnus suvepuhkus!

enda ja Kalli Kaasa kiituseks saan öelda, et kõik ettevõtmised, mis plaani sai võetud puhkuse ajal koos lastega ette võtta, said ka ette võetud, paar asja on veel lähipäevil ees ootamas. kokkuvõtte siis järgmine:
nädal aega koos lastega Amal-Asal külas - tehtud;
KD-i suur sünnipäevapidu maal - tehtud;
ohtralt ringirallimist uute tõukeratastega - tehtud;
rattasõidud koos perega, lapsed rattatoolides - tehtud;
Pärnu Muuseumi külastus - tehtud;
ööbimine telgis - plaanis eesootaval nädalavahetusel;
Haapsalu külastus - plaanis eesootaval nädalavahetusel;
Kalli Kaasa töökoha suvepäevad - sõidame homme.
Lisaboonusena ja varem planeerimata toredate ettevõtmistena lisandusid Paide Vallimäe külastus ja sealsel väga vahval mänguväljakul lustimine ning Tori Põrgu külastamine. Lisaks muidugi ohtralt päikest, jäätist, maasikaid-vaarikaid ja õues möllamist. no kui mina laps oleks, ma jääks sellise suvepuhkusega küll rahule. loodetavasti on lapsed ka rahul.

vaikselt räägime juba suvepuhkuse lõppemisest ja lasteaias käimise taasalgamisest, et esmaspäeva-hommikune varane ärkamine väga ootamatult ei tuleks, nii et loodetavasti on lapsed suutnud juba veidi selle peale mõelda, et suvine vabadus ei kesta igavesti... kuigi jah, oodata kahe-pooleselt ja neljaselt mõistmist, et suvepuhkus on ajutine, on vist liiga palju.

üks mitte-nii-meeldiv seik lõppenud puhkusest ka - Kaasa kaotas abielusõrmuse ära. ujudes, libises sõrmest ära (see on see sportimine - kaalukaotus on ka sõrmedele mõjunud..). vähemalt peaks olema kuskil mudases merepõhjas kõigi pilkude eest varjatud ja ei saa ehk kellegi võõra inimese omaks. aga väga kahju on ikkagi.

nojah, kui abielusõrmus on kadunud, siis tuleb kiiremas korras osta uus sõrmus. sõltumata hinnast ja pere eelarve seisust. punkt. õnneks oli kullapood, kust rohkem kui viis ja pool aastat tagasi sõrmused ostsime, ikka veel alles, samasugused sõrmused ka müügis ja kuldehetel isegi -15% soodustust. need on asja positiivsed küljed. asjaolu, et ühe sõrmuse hind oli selline, mille eest 2007.a talvel kaks sõrmust saime, on ilmselgelt asja negatiivne külg. väga negatiivne, tuleb tunnistada. aga jah, tuli see väljaminek teha ja eks tuleb siis järgnevad kuud veidi säästlikumalt hakkama saada. annan endale täiesti aru, et peame olema väga tänulikud, et saame sellise ootamatu kulutuse teha, ilma et seepeale nälg majas oleks. eks ma nii püüangi seda asja näha - hea, et samasugune sõrmus taas Kalli Kaasa kätt ehib ja muu polegi oluline.