kohe algab...

... puhkus!!!
viimased poolteist tundi veel kontoris ja siis tervelt poolteist nädalat puhkust! töölt eemale saada on tõesti hädavajalik ja kõige toredam algava hingetõmbepausi juures on teadmine, et 7 päeva sellest möödub soojas Aafrikas!

lastel on nädal koolivaheaega juba selja taga ja nagu juba kombeks saanud, on see möödunud suurepäraselt Ama-Asa hoolitseva pilgu all. mulle on see tähendanud võimalust igal hommikul pea kolmveerand tundi hiljem ärgata (super!) ja vabadust mitte ühelgi õhtul köögis vaaritada (imeline!), nii et olen samuti koolivaheaega täiega nautinud. lisaks läheme täna õhtul Kalli Kaasaga teatrisse, kus me pole terve igaviku koos käinud, nii et mõnusaid hetki jagub.

kuigi töine stress ei ole kuhugi kadunud, on üks oluline märksõna, mis olukorra minu jaoks veidi talutavamaks muutnud - supervisioon. ehk et kuna vaid tugevad suudavad tunnistada, et vajavad abi, siis pidades ennast tugevaks juhiks, tegin enda jaoks otsuse otsida professionaalselt abi, et mitte heleda leegiga läbi põleda ja et suuta oma inimeste jaoks hea juht ka edaspidi olla. kümme seanssi on kokku lepitud ja esimene ka juba toimunud ning ühe sõnaga kokku võttes - põnev! olen juba täna veendunud, et see protsess aitab mind väga palju ja juba praegu tajun, et ainuüksi sellise otsuse tegemine on pannud mind asju hoopis teise pilguga läbi mõtlema, analüüsima, nägema...

järgmine kord ehk siis juba pikemalt - esimesest reisist perega soojale maale ja mida kõike me seal nägime ja kogesime :)

korraks oli ilus

nädalavahetus oli üle aegade väga väga mõnus! nii mõnus, et möödunud paarile päevale tagasi vaadates on isegi tunne, nagu oleks puhkus olnud. lihtsalt super!

päike säras kogu nädalavahetuse ja lasi koduaias enamuse sügistoimetustest ära teha. suveamplid said kokku korjatud, peenrad suurest saastast puhtaks, ronitaimed tagasi lõigatud, muru niidetud ja kokkukogutud aiakraam lõkketünnis ära põletatud. lapsed aitasid ühistes toimetustes päris usinalt ja asjalikult kaasa, eriti suur tõmbenumber oli võimalus liivakast algosakesteks lammutada - vaba voli lõhkuda, mis sa hing veel ihkad! :) eks nad on nii suured juba jah, et liivakastirõõmud hakkavad minevikku jääma ja paari pisikese sugulase pärast ühte hädist liivakasti õuenurgas hoida ei tundunud enam mõistlik.
pühapäeval jagus aega kardinaid ja aknaid pesta, poja käis issiga kohalikul palliplatsil korvi loopimas ja Piiga lasi küla peal koos pundi sõbrannadega ringi, aeg-ajalt ka meie hoovi sisse põigates. õhtuks sai saun köetud ja kook küpsetatud. oli soe ja särav ja rahulik ja hea.

lastel on veel nädal kooli, siis ootab ees sügisvaheaeg lõunaosariikides, millel järgneb meie pere esimene soojamaareis. praktiliselt kogu pere loeb päevi, millal argirutiinist pisutki puhkust saab. näib, et eriti KD-i jaoks on kolmanda kooliaasta algus varasematega võrreldes raskemalt ja suurema koormusega alanud, mis mõnevõrra ka tagasilööke toonud ja millepärast nii väga tahaks talle puhkust ja lõõgastust lubada. kuigi vahepeal nõudis poja päris kategooriliselt "mul on koolist vaba päeva vaja!", siis õnneks suutsime ühiste pingutustega siiski sellesse viimasesse vaheaja-eelsesse nädalasse välja jõuda. ja eks kulub meilegi Kalli Kaasaga mõni lastevaba päev ära, et enda akusid laadida ja soojamaaseikluseks jõuvarusid koguda, sest milliseks see eesootav reis kujuneb, pole ju täna veel üldse teada ... :)

paar meeleolu-pilti ka - üks särav sügishetk üle-eelmisest nädalavahetust, mis oli kavandatud samuti toredaks perega olemiseks ja mis just 100%-liselt plaanitult vahva välja ei kukkunud, aga kuhu mõned ilusad hetked ka siiski mahtusid (pikemat kirjeldust on võimalik lugeda Kalli Kaasa blogist)

ja üks imeliseks mäletuseks püütud hetkekild meie selle-aastasest perepildistamisest, mille tulemusel meil taas väga ilusad ja armsad pildid seda sügist meenutamas...