nii on - lumi sulab, linnud lärmavad, pungad puhkevad. astronoomilise kevade algus saabus eelmisel nädalal küll korraliku lumetuisuga, aga eks see oli talve viimane hingamine, nüüd ikka püsivalt plussis ja vaikselt päris kevadise olemise poole.
nädalavahetusel sai isegi koduõues juba kevadiste töödega toimetatud ja rehaga esimesed riisumise liigutused tehtud. seal, kus päike päeval soojendama paistab, oli juba täitsa kuiv, samas kui kohtades, mis suurema osa päevast varjus, lirtsusid vesi ja pori ikka korralikult. sellele vaatamata sai igalt poolt suurem talvekõnts kokku riisutud ja üldine pilt sai ikka hoopis ilusam.
sellel nädalavahetusel on aga kevadpühad ja lihavõtted ja munade värvimine ja juhhuuu! - saame seda kõike maal tähistada! kuigi pandeemia ei ole veel sugugi läbi ja nakatumisnäitajad on vaid murdosa võrra langema hakanud, siis arvestades seda, et vanemad on mõlemad vaktsineeritud ja meie kõik terved ja võimalus kodus ka kiirtest teha, siis saame oma suure perega taaskord päriselt kokku! see on praeguses ajas ikka uskumatu luksus ja olen selle võimaluse üle väga-väga õnnelik. lapsed ei jõua vanaema-vanaisa juurde minekut ära oodata ja pole ka ime, sest viimati nägime näost-näkku ju jõulude ajal. Piiga kilkas maale-sõidu uudist kuuldes, et "Lõpuks ometi näeme Ama-Asa ja saame neid kallistad aja nende köögis hommikust süüa ja see on nii äge!" :) isegi KD, kelle jaoks sõpradega koos olemine juba tähtsam, kui eakate sugulaste külastamine, on seekord siiralt rõõmus, et saame lõunaosariikidesse sõita ja taaskord ka traditsioonilise sinilille-retke ette võtta, mis eelmisel kevadel eriolukorra tõttu ju vahele jäi. nii et jah, ees ootab üks ütlemata mõnus nädalavahetus🥰
