Friday, February 21, 2020

peaaegu kevad

päris kummaline on veebruari teises dekaadis sellist pealkirja kasutada, aga tõsi ta on - kui just lakkamatut vihma ei saja, on õues täiesti kevadine, muru haljendab roheliselt, linnud laulavad kõrvulukustavalt ja lirtsuva õuemuru sees pakuvad silmailu nii lumikellukesed kui märtsikellukesed. ei oska arvatagi, mida me sellel aastal oma traditsioonilisel munadepühade-aegsel sinililleretkel küll Kõrgekaldal korjame, sest erinevates Eesti paikades on esimesi sinililli juba praegu leitud ja õue vaadates näib üsna kindel, et aprilli teiseks nädalaks on sinised õied juba ammu ära õitsenud...
mulle tegelikult selline "talv" meeldib, kui pakast ei ole, tuba on mõnusalt soe ja küttearved peaaegu suvised :) natukene valget lund oleks võinud ju silmailuks olla selles hallis pimeduses, aga nüüd ei tahaks enam isegi lund, sest päevad muutuvad aina valgemaks ning hing ihkab juba päris kevadet!

kuidagi keeruline on mõtteid koguda, et mis siis selle vahepealse kuu ajaga juhtunud on, sest elu veereb nagu hernes ja midagi konkreetset välja tuua näib üsna keeruline. lihtsalt hea on olla :) lastel algab tänasega koolivaheaeg (jälle! alles see jõuluvaheaeg neil lõppes...) ja kuigi KDil on natukene tagant-torkimist ja motiveerimist vaja, et kooliga seotud tegemised ikka korrektselt tehtud saaksid, saavad lapsed koolis üle keskmise hästi hakkama ja selles osas on kõik korras. töö juures on mõnus rahulik olemine just nii, et on toimekaid tegemisi ja on pingevabasid kodukontoripäevi. eelmisel nädalal toimus SKA suurejooneline aastapäevapidu (sel' aastal siinsamas Pärnus, mulle väga mugav pidusse minna ja koju jõuda) ja avastasin eneselegi ootamatult, et selle peaaegu aastaga olen päris paljusid kolleege tundma õppinud ning peol oli ikka kümneid ja kümneid tuttavaid nägusid, kellel tere öelda ja head pidu soovida. mõnus tunne oli ennast nüüd juba päriselt selle suure organisatsiooni ühe olulise osana tunda.

ah jaa, üks oluline teema tuleb küll vahepealsest ajast üles tähendada - meie koorireis Hiina jääb sel' kevadel ära! :( tõeline nöök, et peale pooleteise-aastast ettevalmistust ja korraldamist ja kokkulepete sõlmimist suvatseb just nüüd mingi tundmatu viirus kuskilt laborist välja pääseda ja kontrollimatult levima hakata, pannes Hiinas paar miljonilinna koguni karantiini ja lüües segi igasugused reisiplaanid tuhandetel inimestel üle maailma, sh meie kooril. mõelda vaid, et napi kuu aja pärast oleksime juba lennukisse istunud ja alustanud teekonda teisele poole maailma, aga nüüd jäi üle vaid märtsi lõppu planeeritud puhkus tühistada ja vaikselt loota, et ehk on võimalik see kontsert-reis siiski ette võtta, küll ilmselt aastajagu päevi hiljem. Hiina reisi jaoks õpitud kontserdikava hrjutamiseks kavandatud esimene avalik ülesastumine toimus reisi ärajäämisele vaatamata sel' nädalal siiski, lihtsalt hiinakeelsed laulud jätsime kavast välja. minu meelest on meil väga ilus ja terviklik ja lauldav kava - lootus jääb, et saame seda siiski mingil hetkel ka hiinlastele esitada.

väike videomeenutus ka sellest kontserdist ja ääremärkusena tuleb lisada, et tegemist on looga, mille sõnad Hiina mineku puhul päris palju pahandust võivad tekitada ja mida me sealkandis ilmselt pisut mugandatud versioonis peame esitama ... "Esä taivan" koori ja käsikellade esituses, olge lahked :)