jõul sai läbi

sellel aastal olid väga nukrad jõulud. tahaksin isegi öelda, et kohutavalt hirmsad jõulud... sest pool minu kallist perest oli haige. ja mitte lihtsalt natukene tõbised, vaid ikka korralikult ja täiega rajalt maas.

poja murdis jõulureedel maha ilmselt juba mõnda aega oma hetke oodanud nohu, millest kujunes lõpuks kõrvapõletik - kõrge palaviku, valutava kõrva ja hinge matva nohuga. põhimõtteliselt veetis laps oma selleaastased jõulud palavikualandaja ja valuvaigisti mõju all. no vähemalt kingid sai kätte ja jõulurõõmu ka. vähemalt natukene.

Kallis Kaasa kustus ära jõululapäeva õhtul, kui olime maale minu vanemate juurde jõudnud ja järgmised 32 tundi oli tema kaaslaseks ligi 40-kraadine palavik. päris hirmus, kui kõige kallim inimene lamab voodis, vaevu hingab ja kuumab nagu äsja köetud ahi...

seega olin mina jõulude ajal justkui walking-talking apteek, kraadiklaas kogu aeg käepärast, taskuräti karp haardeulatuses ja vähemalt neli erinevat ravimit doseerimisvalmis. väga närvesööv. väga hirmutav, väga kurb.

kui see hirmus haiguste-trall kõrvale jätta, olid tegelikult jõulud just nii armsad nagu igal aastal koos oma kallitega - rõõmutoovate kinkidega (meie peres olid küll kõik väga head lapsed olnud ja kingisoovid said täidetud just ootustele vastavalt ja rohkemgi veel!), maitsva jõulusöögi ja mõnusa seltskonnaga. Kallis Kaasa suguseltsi jõuluistumisele jõudsime seekord küll ainult meie Piigaga, kuna mehed jäid koju tervist kosutama, mistõttu jäi neil nägemata ka vahva Jõulumees, kes seekord päris ise kohale tuli kinke jagama, aga pildi pealt näitasime neilegi muhedat taati ja kingid tõime ka korralikult koju kohale.

õnneks on nüüd mõlemad tõbised arstidele üle näidatud, ravi määratud (pojale AB, Kaasale puhkus :) ja arvestades, et väljas senini laiutanud kevadisest +10-kraadisest õhutemperatuurist on väga äkitselt saanud peaaegu -10, siis jääb loota, et vastikud viirused saavad selle talvise külmaga hukka ja haiged saavad võimaluse täiel rinnal tervenema hakata. vähemalt järgmised nädal aega aga on veel mõlemal kodune ravirežiim.

uueks aastaks soovin juba ette ära - meelerahu ja tervist!

helge

vahelduseks midagi läbinisti positiivset ka.

* Piiga jõulupidu lasteaias oli imeline - meie lastel on nii tublid õpetajad, kes tahavad ja oskavad rühmatäie lastega tõeliselt erilise muusikali ette valmistada ja selgeks õpetada! pisikesed Elsad, Annad, lumememm Olaf'id ja põhjapõder Sven'id olid super vahvad, Piiga säras oma helesinises lumekuninganna kleidis ja laulis-luges-tantsis igast asendist :)

* 8. pulma-aastapäev oli just nii armas ja helge, nagu kahe väga õnneliku inimese ühine päev olla saab. olen õnneliku mehe õnnelik naine :)

* kuigi õues lõõtsub soe tuul, mingites kohtades isegi ülased ja priimulad õitsevad (!) ning lumest saab ainult unistada, möödus neljas advent täiesti jõulumeeleolus - Kallis Kaasa tõi metsast ilusad kuused (nagu alati), mis meie lastega ära ehtisime, lisaks küpsetasime ja kaunistasime piparkooke (lapsed olid nii tublid ja asjalikud!) ja õhtupimeduses olin pisut ka jõulumehe abiline suguseltsile kingitusi pakkides. ei mingit stressi ega närveldamist :)

printsessipidu ja hullud ajad tööl

Piiga ongi nüüd 5! sebimist oli parasjagu, aga lõpp-kokkuvõttes suutsin 98% saavutada selle, mida oma pisikesele kratile (kes printsess on ainult emme unistustes) soovisin - lumekuninganna Elsa stiilis pidu, alustades lumekuninganna kleidist ja lõpetades temaatiliselt kaetud lauaga.

kuna ma pole ju teema-pidu sellisel kujul varem korraldanud, siis oli tegemist paraja ettevõtmisega, aga ilmselt oli mul teatud sorti kinnis-idee, et vähemalt kord elus peab väike tüdruk saama ühe printsessipeo ja seetõttu ma vähemalt püüdsin. kogu see aeg, mis kulus netist ideede ja vihjete otsimisele, toidusedelite kujundamisele ja printimisele-lõikamisele-kleepimisele, temaatiliste toitude (Elsa lumepallid, külmunud südamed, Olafi ninad, sulalumi jne) ja toidunõude leidmisele kohalikust kaubandusest, tasus ennast lõpp-kokkuvõttes kuhjaga ära (kulusid ei ole ma igaks juhuks kokku löönud, summa tuleks ilmselt üsna 'uhke'...), sest pidu sujus kenasti ja kolm tundi Kriipsujuku mängutoas (mis on vaieldamatult parim mängutuba siinkandis) möödus uskumatult kiiresti.

peale pidu mängutoast koju sõites õhkas Piiga rahulolevalt: see oli maailma parim sünnipäev! just see, mida peokorraldaja salamisi kuulda soovis :)

kuna aga elus peab valitsema tasakaal, siis töörindel ei ole asjalood sugugi nii roosilised kui pereringis. karussell personaliotsingu rindel jätkub täie hooga ja isegi kohalik kobruleht tundis huvi, et mis teil seal sünnib, inimesed lahkuvad mitmekaupa? mõtetu mulli puhumine, aga tuleb ju selgitada ja seletada, et midagi harukordset ei sünni, inimesed valivad kõrgema palga ja vähema stressiga töökoha, muud midagi. ja tegelikult on see inimeste pidev äraminek viimase aasta jooksul ju täiega jama, jama, jama...

saabuva aastalõpu valguses olen pisut selle aasta peale tagasi mõelnud ja meenub aasta alguse horoskoopides välja hõigatud ennustus, et tuleb väga raske ja keeruline aasta. jah, kogu see pagulaste teema ja maailma raputavad konfliktid ja katastroofid näivad seda ennustust nüüd tagantjärgi tark olles kinnitavat küll. aasta alguses mõtlesin, et sotsiaalvaldkonnas on kogu aeg keeruline, pole 2015. aastagi ilmselt keerulisem või raskem kui muidu. nüüd tunnen aga, et see on olnud täiesti hullumeelne aasta. jah, on keerulisi hetki, mis sai ise ellu kutsutud, et muutusi luua ja edasi liikuda, aga on olnud ka kaugelt liiga palju hetki ja olukordi, kui tekkis tahtmine maailm peatada ja maha minna. ei oskagi arvata, kas järgmise, 2016. aasta puhul peaks lootma, et enam hullem ikka olla ei saa või kartma, et alati saab veel hullemaks minna...

kui positiivsema poole peale tagasi tulla, siis vähemalt on kõigis nendes lähema ja kaugema maailma keeristormides minu kallis väike perekond olnud minu ümber ja minu jaoks (mida meie kaasaegses ühiskonnas tuleb ka hakata varsti juba väikestviisi imeks pidama), jõulukingid on otsitud ja leitud, pühadestress pole mind kätte saanud ja kui töine seis kõrvale jätte, võin täiesti veendunult öelda, et olen väga õnnelik inimene. no ja tegelikult tuleb ju ka selle üle tänulik olla, et üldse on töö, mis tööstressi tekitab, nii et jah - olen tänulik ja õnnelik :)

raamid vs iseolemine

kuna Kallis Kaasas võitles nädalavahtusel Orkaaniga (loe:osales KL suurõppusel), siis olin üksikema. üksikema, kes pidi laupäeval osalema kooriga esimesel jõulukontserdil. plaani oli hästi läbi mõeldud - võtan olude sunnil mõlemad lapsed kaasa, loen sõnad peale, selgitan, kuidas kontserdil käituda ja väga hea käitumise eest on preemiaks 'mäki' külastus.

väikeste laste puhul ei kipu plaanid väga tihti tegelikkusega kokku minema ja kahjuks nii ka seekord. KD, kes juba oma olemuselt on rahulikum, suutis küll koorilaualu täitsa mõistlikult kuulata, aga Piiga, kellele ühe koha peal kauem kui 10 sekundit paigal istumine on vastunäidustatud, suutis ringi joosta, trampida, naerda ja teha kõike, mida kontserdil tegema ei peaks.

nojah, 'mäkki' me küll läksime, aga peamiselt KD'i pärast ja Piiga jäi karistuseks ebamõistliku käitumise eest lasteeinest ilma. ja nii nagu ikka, kui laps peale rääkimist ka tegelikult saab aru, mida ta valesti tegi ja miks karistus määratakse, ei protesteerinud ka Piiga kasutusele võetud meetmete vastu ja kandis oma karistust üsna vaikselt ja leplikult.

ja kui ma teda seal vaatasin, siis pidin paratamatult mõtlema, et tegelikult oli seekordses ebaõnnestunud kontserdi-elamuses süüdi hoopiski minu ebakompetentsus lapsevanemana. sest laps oli ju lihtsalt laps! ja mina panin ühe 4-aastase õlgadele liigse vastutuse, oodates, et ta suudab käituda nagu täiskasvanu. aga ta on ju kõigest laps! laps, kes on elav ja energiline ja rõõmus ja kes ei peagi mõistma, miks on vaja ühe koha peal paigal istuda, kui toolirea kõrval on ju ometi nii vahvad astmed, mida mööda üles ja alla joosta. laps, kes ei pea ise aru saama, et mööda astmeid jooksmine tekitab müra, mis segab kontserdikuulajaid. see oli minu kui täiskasvanu ülesanne, aga ma jäin lootma lapsele...

Piiga sai oma õppetunni sellega, et jäi lasteeinest ilma. ja vaevalt, et ta järgmisel kontserdil suudaks perfektselt käituda, kui mina ei õpiks oma õppetunnist - vastutuse peab võtma ikkagi täiskasvanu! järgmine kord tean, et panen Piiga istuma kasvõi võhivõõra täiskasvanu kõrvale ja palun lapsel silma peal hoida, et ta käituks korralikult. nii, nagu täiskasvanute maailma raamid seda eeldavad. sest vastasel juhul ei saa ma kuidagi talle pahaks panna seda, et ta on tema ise - laps :)

lõpu poole

tundus, et nii pikk paus on kirjutamisse jäänud, et pidin eelmisest postitusest järgi vatama, kas peale reisi-nädalavahetust üldse olen blogisse kiiganud. noh, päris nii hull see seis ka ei olnud, mõned märksõnad olid ikka kirjas, aga vahepeale on ka päris mitmed päevad jäänud.

ja kui päris aus olla, siis üsna kehvad päevad, sest lapsed jäid haigeks. ehk siis rohkem haigeks, kui tavapärane köha-nohu, mis meie lapsi ikka pimedatel niisketel sügis-talvistel aegadel kiusavad. ehk siis planeeritud väljasõit sõbra M vanematekoju jäi ära, sest Piigal tõusis kolm päeva enne seda palavik, mis kestis vahelduva eduga kuni nädala lõpuni. uue nädala alguses sai südame rahustuseks lastega ka perearsti juures käidud, kus vereproov mingeid hirmsaid haigusi ei näidanud ja arst soovitas tavapärast auru, sooja jooki ja paari käsimüügiravimit - mis meie koduses külmetuse-vastu-võitlemises-arsenalis nagunii kogu aeg olemas on. kuna lisaks Piiga palavikule-köhale tekkis ka KD-il veidi liiga märgatav köha, siis võtsin vastu otsuse nädal aega lastega kodus olla. kalendrisse vaadates oli just selline ilma etteplaneeritud töiste kohtumiste ja koosolekuteta nädal ees ootamas ja kuna nagunii olen peale viimaste kuude hullumeelset tempot tundnud, et tahan puhata!, siis leidsin, et on täpselt õige hetk koos lastega kodus olla.

terve nädal kahe tegelasega kodus võib ka muidugi üsna närvesööv olla, aga täna on kolmas päev ja mu vaimne tervis ei olegi veel alla vandunud :) võimalus hommikul tunnike-paar kauem magada ja ilma töiste muredeta päeva mööda saata on ikka päris mõnus. ka Kallis Kaasa saab tänu meie kodusele režiimile hommikuti hiljem tööle minna, kuna pole vaja lapsi lasteaeda viia ja õhtul varem koju tulla, seega on tegemist pisikese aja-mahavõtmisega meie kõigi jaoks. kulub ka ära, sest tohutu jõulu-trall on kohe-kohe algamas.

lastega kodusolemise-nädalale järgneb üksikema nädalavahetus, kuna Kallis Kaasa on metsas õppustel. pühade-ajale kohaselt on üritusi igasse päeva ja mõnesse päeva isegi kaks. ehk siis reede õhtupoolikul on lasteaias traditsiooniline jõululaat, kuhu me lastega küll kohale ei lähe (ikkagi kodune režiim), aga kuhu ma kummagi lapse rühma müügilauale siiski mingi küpsetise püüan teha. enne küpsetamist ja laata pean veel põngerjatega linnas juuksuris käima, sest pidude hooajaks tuleb ju soengud korda saada. laupäeval esineme kooriga ja kuna lapsi ju üksi ei saa jätta, pean nad kontserdile kaasa võtma. loodan südamest, et lapsed suudavad minu esinemise ajal vaikselt saalis istuda ja ei tekita katastroofi. no nad on ju tegelikult tublid! ja siis pühapäeval esineb Piiga oma lauluringiga linnas kaubanduskeskuses, misjärel tahaksin veel jõuda puuetega inimeste päeva tähistamise pidulikule kontserdile. kuna kontserdil astub üles ka Curly Strings - kõigi laste suur lemmik - siis loodan, et see meeldib ka lastele. ehhh, loodan ka esmaspäeva hommikul veel terve mõistuse juures olla ... :)

õnneks on peale sellist nädalavahetust eesootav töönädal üsna rahulik - väljasõit Ida-Virumaale, et tutvuda sealse sotsiaaltööga ja kosutada ennast spa-s ning reedel tööandja poolt võimaldatud tervistav päev, mis tähendab samuti võimalust kontorisse mitte minna ja hoopis kohalikus tervisekeskuses iseendale aega võtta. pisut peab tegelema ka personaliküsimustega, aga ehk leiame ka seekord tubli ja hakkaja kolleegi oma meeskonda. ja lisaks on reedel ju Piiga sünnipäev - meie pisike 'röövel' saab juba 5! kui kõik läheb nii, nagu plaaninud olen, peaks sünnipäeva-Piigat ees ootama korralik Frozeni pidu - loodetavasti jääb asjaosaline rahule :)

vahepeal algas advendiaeg - piparkookide, küünalde, jõululaulude ja päkapikkude aeg. koos oma perega. armas.