loetud hetked

ülehomme algab meie pere jaoks päris uus aeg - kooliaeg. KD läheb kooli ja Kallis Kaasa läheb ka kooli. Kui Kaasa jaoks on see juba päris mitmes kord kooliteele asuda, siis uus aeg on seotud siiski KD-i kooli minekuga - meie pere esimene laps, kes läheb esimesse klassi. täiega hirmus, päriselt. eelmise nädala lõpus koolis eimesel lastevanemate koosolekul käies koos hulga võõraste inimestega minu jaoks uues majas ja uues klassis istudes mõtlesin paratamatult, et kui juba minul täiskasvanuna, kes ma ju tean (teoorias vähemalt, praktika on ammu meelest läinud), mid tähendab esimesse klaasi minek ja üleüldse koolitee algus, on pisut kõhe ja ärev olla, siis mida peab tundma meie pisikene (kui nii mõelda, siis on poja ju tegelikult ikkagi veel väike!) poiss, kui ta peab koos nii paljude võõraste laste ja võõraste täiskasvanutega täiesti võõras koolis ja võõra päevakava järgi päev päeva järel toimetama hakkama... jah, päris ruttu saab see võõras ja tundmatu läbi ja koolipäevad muutuvad tuttavateks, aga ikkagi ... ilmselt ema süda muretseb oluliselt rohkem, kui lapse meel ja kindlasti saab koolitee algus poja jaoks olema tore ja vahva! kuidagi peab ju oma hirme ja ärevust maandama ... :)

ja sellega saabki suvepuhkus ametlikult läbi. laste kaks kuud vabadust, mis sisaldas koos vanaemadega olemist, koos perega puhkamist ja ka üksiolemise harjutamist, on möödas. nagu eelmiselgi aastal, olen taaskord veendunud, et suvepuhkus oli just selline, nagu üks suurepärane suvepuhkus kahele koolieelikule (ja nende vanematele :) olema peab. vanemad jäid ka rahule ja see pole sugugi vähem tähtis.

sellest nädalast olen pisukesel sügispuhkusel, et olla 24/7 poja jaoks koolitee alustamisel toeks ja tema jaoks nii koolipäeva alguses kui lõpus 100% olemas, aga terve eelmise nädala veetsid põngerjad kahekesi iseseisvalt kodus. kuna esimesed proovipäevad olid ju päris suve alguses tehtud, siis väga ei pabistanud, aga eks pisuke riski-bisnes see nädal aega ikka oli. lapsed said hakkama, täitsa tublilt - maja jäi oma koha peale, keegi viga ei saanud, lapsevanemate jõudes ükski laps teise peale kaebama ei tulnud või üksteise küljes karvupidi kinni ei olnud, nii et suudavad isereguleerimise teel hakkama saada küll. telekavaatamise norm ületati küll ilmselt 200%-liselt, sest iga kord, kui lapsevanem koju jõudis, istusid lapsed teleka ees selgitusega "me just hakkasime vaatama!" ... jajah, vaevalt küll ... väidetavalt veetsid tegelased siiski iga päev mingi aja ka õues ja mingi aja üheskoos mängides ja KD valmistas õele mitmel puhul söögiampse (nt täiesti iseseisvalt tehtud vorstivõileib või siis magusaks vahepealaks kohupiim meega, mis sai liiga magus ja mida tuli seetõttu veega lahjendada...). kokkuvõte - tublid lapsed, hakkajad lapsed, iseseisvad lapsed :)

lisaks kooliaja ja lasteaia algusele on ka koorilaulu hooaeg kohe-kohe algamas. täna oli esimene eel-proov, et tuletada eelmise hooaja repertuaarist mõned lood meelde 01. septembril toimuvaks kontserdiks, mille publikuks ja tellijaks on kauged külalised Ameerikast, mingid filharmoonia tegelased Washingtonist. minu osalemine kontserdil on küll veel küsimärgi all, sest kontsert algab 2 tundi peale poja esimese koolipäeva aktust ja ei ole sugugi kindel, et aktus ja klassi/koolimajaga tutvumine kahe tunniga tehtud saab, aga loodan siiski olla poja jaoks olemas tema tähtsal päeval ja koori jaoks olemas kontserdi ajaks. ehk õnnestub.

lisaks suutsin täna kokku viia, et nii koorilaualu hooaja avalaager kui Kalli Kaasa SEB maraton toimuvad samal nädalavahetusel. ehk et samal laupäeval-pühapäeval, kui mina peaksin olema koorilaagris, peaks Kallis Kaasa pealinnas juba maratoniks valmistuma ja starti minema. täiesti uskumatu, et ma suutsin selle kuidagi tähelepanuta jätta, et SEB maratoni nädalavahetus on sama kui koori hooaja avalaagri nädalavahetus?!?! nojah, eks nüüd tuleb mõelda ja kombineerida ja loodetavasti leida kõiki asjaosalisi puudutav rahuldav lahendus. kas jään laagrisse ainult üheks päevaks ja sõidan perele laupäeva õhtul Tallinnasse järgi, et Kallile Kaasale maratonirajal siiski kaasa elada või kutsuda Tallinna-Ama nädalavahetuseks lapsi hoidma, et Kaasa saaks pealinnas maratoni joosta ja mina laululaagris olla .. .tuleb mõelda ja variante kaaluda.

paar sportlikku märksõna ka - nädalavahetusel, kui lastele lõunaosariikidesse järgi läksime, jõudis Kallis Kaas käia ka Tartus suvejooksul, et enne Jaansoni jooksu vormi kontrollida

ja eelmisel nädalavahetusl käisime kogu perega oma silmaga üle vaatamas uut Rannastaadionit, kus toimus kergejõustikuõhtu nii olümpiasangarite kui kohalike tegijate osavõtul.

Rannastaadion on täiega äge, võistlusõhtu oli emotsioone pakkuv, lapsed nautisid ka enamuse osa ajast täiega (jõudsid isegi staadionile tiiru peale teha, enne kui väsimus kimbutama tikkus) ja kokkuvõttes võib vaid uhke olla, et kodulinnas selline maailmatasemel võistluspaik olemas on! ja ei saa mainimata jätta, et on nii vahva, et lapsed naudivad spordivõistlustel käimist, oskavad ja tahavad kaasa elada ja kui vähegi võimalik on, löövad ka ise kaasa. järgmine võimalus on juba nädalavahetusel Kahe Silla Jooksu lastejooksudel!

kuigi paar päeva tagasi sai lastega veel rannas suvesooja püütud,

ja suvevaheaja lõpetuseks Lottemaal lustimas käidud,

siis tundub, et sügis on siiski vääramatult tulemas - talvepuud on suures osas kuuris, kooliaasta algamas, õhtud jahedad ja vihmased ning soojad suvehetked tänaseks vaid mälestustes :)

suvi kestab veel

nädal lastevabadust on möödas, nädal veel ees, suvi kestab ja elu on ilus! kuna just lõpetatud muruniitmine võttis üsna võhmale, siis hästi lühike kokkuvõte vahepealsetest tegemistest:

* Kalli Kaasa suguvõsa kokkutulek Kaeramaal oli just nii armas ja südamlik ja soe ettevõtmine nagu arvata võis. imeline koht, kuhu mina alles esimest korda sattusin ja millesse ma kohe sõna otsese mõttes armusin ning erilised ja armsad inimesed, kelledest paljusid olen ehk vaid paar korda varem kohanud ja kes sellegipoolest tunduvad nagu parimad vanad sõbrad, tegid selle päeva suurepäraseks!

täiesti liialdamata võin öelda, et justkui aeg jäi seisma seal imelisel muinasjutumaal ja meile mõlemale oli Kalli Kaasaga selge, et kallite sugulaste jaoks tuleb tihedamini aega võtta ja et sinna imelisse tallu püüame kindlasti peagi uuesti jõuda.

* laste esimene nädal maal Ama ja Asa juures on möödunud kenasti, lapsed on rõõmsad, telefoni teel saadud ülevaated pojalt annavad põhjust arvata, et vahvaid ja põnevaid tegevusi jagub ning igavuse üle ei kurdeta. kontrollkõne emale ainult kinnitas laste käest kuuldut :)

* koori juhatusse kuulumine on päris palju toimetamisi kaasa toonud - uue hooaja plaanide paikapanek, töökorralduse ja eesootavate muudatuste läbi arutamine, rahade üle vaidlemine ja mõistlike lahenduste otsimine. uus ja põnev kogemus minu jaoks ja mis oluline - tunnen, et minu arvamus on oluline ja et ma ei ole juhatuses vaid nime poolest, vaid minu mõtetel ja arvamistel on ka tegelikult kaalu.

* tänavafestival Augustiunetus on selleks korraks möödas ja nagu igal aastal - meeleolu ja melu olid lihtsalt imelised! päev läbi ladistanud tihe vihm vaibus õhtuks ja kõik unetud said sumedat augustiõhtut nautida just sama mõnusalt nagu kuuel varasemalgi aastal. järgmisel aastal kindlasti uuesti!

algas august

juuli ongi läbi, nagu niuhti! kiire kokkuvõte siia vahepeale, enne kui suur sügis kätte jõuab...

poja seitsmes sünnipäev sai peetud ilma suuremate vahejuhtumiteta - hoov ja maja olid möllavaid poisslapsi (mõned plikad siiski ka) täis, herilastelt (mida oli söögilaua ümber tavapäraselt vägaväga palju) keegi nõelata ei saanud, poja küll väsis vahepeal liigsuurest rahvahulgast ära, aga seegi blokk läks mingil hetkel taas üle ja lõpp-kokkuvõttes oli tore.

kohe peale peo lõppu said laste asjad kokku pakitud ja kullakesed vanaema autos pealinna poole saadetud traditsioonilist suvepuhkuse nädalat veetma. jah, meie lastel on ikka vedanud - Tallinna-Ama on tõeline Vanaema-Õunapuu-Otsas, kes tahab ja jaksab lastega toimetada ja erinevaid vahvaid tegemisi ette võtta. viide päeva mahtus lennusadam, loomaaed, kummaõhupall, väljasõit/telkimine Kesk-Eestis ja palju muud toredat! enamuse nädalast oli Kalli Kaasa õepoeg ka seltsiks, nii et põngerjatel oli lõbus ja elamusterohke puhkusenädal! laupäeval sõitsime rongiga Tallinna lastele järgi - ahhh, on ikka sõnulkirjeldamatu tunne, kui kaks särasilmset tegelast peale nädalast lahusolekut rõõmurõkatuste saatel kallistama tormavad ja järgmised poolt tundi sõna otseses mõttes ainult emmest-issist kinni tahavad hoida, et ometigi koosolemise tunnet mitte kaotada... veetsime mõnusa päeva koos lastega vanalinnas uidates ja Paksu Margareeta muuseumis põnevaid viikingite ja mereajaloo-teemalisi näituseid uudistades (ja tõesti oli isegi meie eelkooliealistel seal põnev)

ning õhtul taaskord rongiga koju sõites, sedapuhku siis juba koos kogu perega.

vahepealsel ajal, kui lapsed vanaema hooles olid, saime meie Kalli Kaasaga pisut rohkem üksteisega koosolemisse panustada - linnas promeneerida, koos trenni teha (Kaasa jooksmas, mina rattal saatjaks), pisut suvist kontserdielu piiluda ja lihtsalt kodust vaikust ja rahu nautida. ja ausalt öeldes läks see esimene kahekesi-olemise-nädal nii kiirelt mööda, et peaaegu ei saanudki aru, et lapsed ära olid. nädala pärast ootab ees kahekesiolemise teine osa, sedapuhku kaks nädalat, siis ehk jõuab ka koosolemise kvaliteetaega rohkem naudelda.

eile jõudis minu ema nädalaks meie juurde, et olla lastele seltsiks samal ajal, kui meie Kaasaga tööl oleme. lisaks argitoimetustele ootab ees ka pisut Kaasa sünnipäeva tähistamist ja emaga koos teatrisse minek (kuidagi tuleb ju vanaema meelitada, et lapselaste hoidmine liiga tüütu kohustusena ei tunduks ... :) nädalavahetuse täidab sedakorda palju-palju sõitmist, sest laupäeval oleme Põltsamaa kandis Kaasa suguvõsa kokkutulekul ja pühapäeval viime lapsed lõunaosariikidesse minu vanemate juurde, kus algab nende suvepuhkuse järgmine etapp, sedapuhku kaks nädalat. kuna kokkutulekule ei saa koera kaasa võtta, siis sõidame laupäeva ööseks koju tagasi (sest oma karvast pereliiget me kogu ööks kunagi üksi ei jäta), et pühapäeval taas pikk edasi-tagasi sõit ette võtta. õnneks on koduvabariik siiski suhteliselt väike ja nädalavahetusega ca 600km maha sõita pole kõige hullem katsumus ... loodetavasti.

tänase päeva lõpetab eile korjatud mustsõstarde aurutamine ja mahlaks-moosiks keetmine, õnneks koos ema abiga - seltsis ikka segasem. eile mõtlesin, et päris mitmekülgne hoidiste varu saab selleks talveks - maasika toormoos, kirsimoos, kirsimahl, mustsõstramahl, mustsõstramoos. sügise poole ehk ka veidi õunamoosi. eriline aiapidaja või korilane ma just pole, aga omatehtud moosipurk või mahlapudel on talvel ikka väga mõnus avada.

tänasest on töö juures suurem suvine vaikelu lõppenud, kuna enamus kolleege suvepuhkuselt tagasi ja majas jälle inimesi ka, kellega tööd teha. eelmisel nädalal täitsin mingil hekel samaaegselt kuue kolleegi ülesandeid, mis suvist vaikelu arvestades polnud just üleliia kontimurdev, aga siiski on hoopis mõnusam kontoris olla, kui küünarnukitunnet pakkuvad kolleegid kõrval.