midagi lõpeb, midagi algab

koorilaulu hooaeg on põhimõtteliselt selleks aastaks läbi. juubelikontserdid möödusid suurepäraselt, kuulajatelt-külalistelt saadud tagasiside on olnud ainult positiivne ja end jaoks jäid need neli kontserti samuti hästi hea emotsiooniga hinge helisema. lisan siia ka viite kontserdi videokokkuvõttele - kui tekib tahtmine hiljem vaadata ja meenutada :)

Piiga lasteaeaia-aeg saab tänasega otsa. õhtul lapsele järgi minnes tuleb kapp tühjaks teha ja ongi kõik. päris kurb - polegi enam väikeseid lapsi meil, puha suured koolilapsed nüüd...

lasteaia rühma kevadpidu - kooliminejate lõpupidu oli imearas. meie Piiga kanda oli tähtis peojuhi roll, millega ta suurepäraselt hakkama sai! kõik laulud ja luuletused said sisse juhatatud, lisaks veel personaalsed etteasted ja koos rühmakaaslastega esinemine. isegi suur venna KD, kes üldiselt noorema õe kiitmisega ei hiilga, lausus kontserdi ajal tunnustavalt, et Piiga on nii tubli! hiljem lisandus sellel veel tõdemus, et õeke on nii ilus :) minu hooleks oli õpetajate tänamine ja kinkide üleandmine, mis koos viie kooliminejaga ühiselt tehtud sai. armas ja helge pidu oli.

üks nädal veel ja siis on läbi poja esimene kooliaasta. ta on nii tubli olnud! mõni hetk on olnud keeruline ja kõik kohanemised ei ole tulnud kiirelt, aga õppimise soov ja uue avastamise rõõm on alles, mis ongi tähtis. sügisel siis juba suur ja kogenud teise klassi tegelane, kes "vana kalana" saab esimeses klassis alustavale väikesele õele teejuhiks ja suunajaks olla.

ees ootab ligi kolm kuud suvevaheaega . vabadus! :) jaani-eelsed kaks nädalat on vanemate poolt juba ära organiseeeritud ja lapsed saavad suvevaheaega alustada lõunasoariikides vanavanemate juures. kindlasti saab neil vahva olema ja lapsevanematele kulub ka paar lastevaba nädalat ära. kuidas järgnevad kaks kuud laste järelevalve korraldatud saab, pole veel teada ... ilmselt üsna suures osas iseseisvumise tähe all :)

las heliseb!

Kallis Kaasa küsis eile õhtul, kas Sul see igikestev laulupidu ükskord läbi ka saab? :)
ja täiesti õigustatud küsimus, sest viimastel nädalatel olen päris palju kodunt ära olnud - laulmas. neljapäevaõhtused proovid nagunii, aga teisipäeval lisaks veel ülesastumine linna esinduskollektiivina Jannseni preemia üleandmisel ning täna ja homme koori juubelikontserdid. neli kontserti, milleks oleme valmistunud põhimõtteliselt sügisest alates ja mis suuresti selle hooaja ka kokku võtavad.

täna õhtul üks kontsert, homme läbi päev kolm kontserti ja õhtul veel ka koori sünnipäevapidu - tamp peal nagu proffidel ... aga ma olen täiesti kindel, et kontserdid tulevad ägedad, hääled peavad vastu ja kuulajad saavad ilusa elamuse. on ju tegemist hoopiski erilisema kontsert-rännakuga ja mitte tavapärase klassikalise kontserdiga. ärevus poeb juba hinge ning tahaks juba laval olla ja tervikut näha-kuulda. Kallis Kaasa ja lapsed tulevad ka tänast kontserti kuulama, mis on neist väga armas (kuigi veidi minu poolt peale sunnitud vabatahtlik-sunniviisiline kohustus :)

kaks nädala veel ja siis on läbi poja esimene kooliaasta. täna hommikul kooli poole sõitis küsisin pojalt, kas kool on tore olnud ja esmalt sain küll vastuseks kavala naeratuse saatel "ei" , aga veidi arutades meenutas poja rõõmsalt, kuidas ta kooliaasta alguses arvas, et koolis on sellepärast ägedam kui lasteaias, et seal saab ägedamate riietega käia ja ei pea lõunaund magama ning arvas, et tegelikult on ikka raskem ka kui lasteaias, aga õppimisega saab hakkama küll.
mõte, et sügisel on peres juba kaks koolilast, ei mahu mulle küll veel päris lõpuni pähe, aga tean juba ette, et suvekuud mööduvad liigagi kiiresti ja 1. september jõuab kiiremini, kui ilmselt tahaksin. seniks saavad lapsed muidugi kogu südamest suve nautida ja lapsevanemad peavad välja mõtlema, kuidas kolm kuud tagada laste järelevalve ja hoid, sest meie olema Kaasaga ju tööl, aga koolis suvevaheaeg ja koolimineja järel lasteaiauks lõplikult sulgunud. õnneks on meil suurepärased vanaemad ja iseseisvad lapsed.

pühapäeval oli emadepäev. Kallis Kaasa oli suurema osa päevast küll koolis, aga hommikul ärgates, kui mees oli juba koolis ja lapsed ülemisel korrusel vaikselt mängisid, ootas mind elutoa laual armas üllatus

päeval nautisin mõnusat suvesooja koduaias lihtsalt-niisama-olles ja õhtupooliku veetsime lastega ratastel linna vändates (Piiga esimene nii pikk - üle 20km! - sõit uuel suurel rattal), rannas aega veetes

ja pärast kogu perega koos tagasi koju pedaalides.
armas ja soe ja päikeseline ja helge päev oli.

päris hea

nädalakene on peaaegu kevadine olnud ning õues särav päike annab peale halli ja külma sügist-talve ikka niipalju energiat ja teotahet juurde. mõnus! kõrvalmõjuna kaasnevad tõbised lapsed (tuleb ju lühikese särgiga õues olla, kui ometi nii nii soe on ... :) on õnneks mööduv nähtus ja kaks päeva järjest kahte last tabanud viirused on selleks korraks vist möödas. millest on tõeline rõõm, sest homme ootab ju eest armsa vennatütre sünnipäeva tähistamine pealinnas ja oleks olnud üsna kurb, kui üks või teine põngerjatest poleks saanud armsa sugulase peole sõita.

sünnipäevareisile järgnenud nädalakene puhkust tundus mõnes mõttes just parasjagu pikk, et korraks hinge tõmmata ja samas jälle sai nii kiirelt läbi, nagu polekski olnud ... õunapuud said siiski lõigatud (kevadine kõige ebameeldivam aiatöö minu jaoks) ja seega on üks suur kohustus seljatatud. lõigatud oksad põletasime koos lastega volbrilõkkes ära ja oi see oli üks tore õhtu - mõelda vaid, emme teeb siis, kui tavaliselt magamaminekuaeg käes, ettepaneku õue minna lõket tegema! äge!!! (see siis järeltulijate reaktsioon). lapsed nautisid õhtust õues möllamist ja lõkkega toimetamist täiega ning kahju vaid, et Kallis Kaasa meiega polnud, aga tema tähistas linnas mälumänguhooaja kuldset lõppu - esikoht, juba mitmendat hooaega järjest. meie pere mõttehiiglane :)

täna ootab ees õhtu väljas koos kolleegidega, tähistame tagantjärgi veidi minu ja kolleeg M. juubeleid. et õhtus ikka särtsu oleks, on tegemist stiilipeoga - juubilaride ühisest vanusenumbrist inspireeritud 75-ndate disko!

minu kuldne ABBA-stiilis kostüüm, mida hea kolleeg L. aitas õmmelda ja omaenda usinate näpukestega meisterdatud kuldkingakesed ootavad juba toanurgas oma aega. kindlasti saab vahva õhtu olema - nii ägedate töökaaslastega pole muu variant üldse võimalik.