tänulik, kõigele vaatamata

haiguste laviin on meie pere üles leidnud ja ikka korralikult. esmalt ehmatas Piiga eelmise nädala alguses tavapärast koolinädala-alguse kiirtesti tehes positiivse tulemusega. no eksole, seda veel vaja... kuna temal vanuse tõttu ju vaktsiinikaitset veel ei ole, siis pole muidugi imestada, seega kiirelt laboritestile aeg ja järgmiseks hommikuks oli kinnitus käes. ega's midagi, 10 päeva karantiini, vahelduvalt distantsõpe, hübriidõpe ja iseseisev koduõpe. õnneks on Piiga ilma igasuguste haigustunnusteta ja peale vaadates kõige tervem laps maailmas. 

kolmapäeval lisandus haigete hulka KD, kes peale teist tundi kehva enesetunnet kurtis ja telefoni teel luba kojutulekuks palus. kuigi esmalt olin üsna kindel, et tegemist poja puhul tavapärse psühhosomaatilise 'haigusega' (no et kui õde kodus haige, siis kindlasti tema ka nakkuse külge saanud), mis koolist koju jõudes imetabaselt möödub, siis seekord tegin oma eeldamisega pojale liiga - järgmised 2 päeva oli tegemist üsna hädise noormehega. ilmselt olid süüdlaseks ohjeldamatult tarbitud mandariinid ja õues möllates üles korjatud külmetus.

siis astus tõbiste ridadesse ka Kallis Kaasa, kes selja paigast ära tõmbas ja nii õnnetult, et ei saanud istuda ega lamada ega ühest asendist teise liikuda. rästikumürgi-salv ja magnetvöö leevendasid olukorda küll pisut, aga mitte väga oluliselt.

ja nagu sellest veel vähe oleks, hakkas mu enda enesetunne nädalavahetusel kehvemaks minema ja esmaspäevaks jooksis nina nagu mahlakask. eile lisandus korralik köha ja kooriproovi seetõttu ei jõudnudki. kuna hommikul ei olnud sugugi sellist tunnet, et jõuaks päev läbi ekraani ees koosolekutel istuda, võtsin tänaseks tervisepäeva, et täitsa ametlikult haigusega võidelda. nüüd olengi terve päeva poolistuvas asendis diivanil lebotanud, köhahoogudega võidelnud ja aeg-ajalt Piigat juhendanud koolitööde tegemisel. loodan, et see päevaks aja maha võtmine on piisav, et organism jõuaks taastuda ja saaksin homme jälle rivis olla. muidu olen negatiivne, tänan muretsemast :)

ja vaatamata sellele haiguste hädaorule olen ometi tänulik. sest kõigist võimalikest hetkedest on praegu kõige mõistlikum kogu perega haige olla (kui haige olemiseks üldse saab mõistlikku aega olla). oleks see haiguste-ralli kuu aega varem toimunud, oleks meie reis ainult unistuseks jäänudki. õnneks ei läinud nii. Piiga saab kurja viiruse ilma vaevusteta läbi põetud ja seega mitmeks kuuks selles osas mured-hirmud maas. lisaks oli lastel just eelmisel nädalal ka trennidest väike sügispaus, seega ei jää tõbistel trennid käimata. Piiga sünnipäev ja pühadeaegsed esinemised kooriga ja jõulud on piisavalt kaugel, et selleks ajaks kõik haigused seljatada. ja isegi Kalli Kaasa suurõppus, kus tal haige seljaga oleks ikka väga karm olemine olnud, on alles järgmisel nädalavahetusel ning selleks ajaks ehk selgroolülid ka taas paika loksunud.

nii et olen tänulik. tänulik haiguste eest, mis saavad läbi põetud ja tänulik eesootavate tegemiste eest, mida tõved ei sega. ja tänulik on põhjust olla ka selle eest, et pühapäeval on juba esimene advent - piparkookide, jõululaulude ja kodu kaunistamisega. ehk saab isegi maa valgeks ❄ nagu eile korraks juba oli :)

puhkus!

nii ongi - puhkus nagu olema peab! eelkõige muidugi lõpuks teoks saanud päikesepuhkus kogu perega, mis tänaseks küll juba selja taga, aga mis oli super mõnus! ma ei uskunud veel ka Türgis lennukist välja astudes, et see päriselt ka õnnestus, sest võimalusi, miks ei oleks võinud õnnestuda, oli ju rohkem kui üks - keegi haigestub, piirangud karmistuvad, reisida ei lubata jne. õnneks midagi sellist ei toimunud ja saime vahetult enne laste sügisvaheaja algust soojamaareisi ette võtta. 

ja soe oli seal tõesti, võib isegi öelda, et soojem, kui ühelgi meie päikesereisil varem. juba kella 10st olime tavaliselt mere ääres peesitamas ja päikese käes oli temperatuur ikka püsivalt üle +30 kraadi. ja just seda me otsima olimegi läinud - soojus, päike, võimalus lebotada ja mitte midagi teha. 

no natukene ikka tegime ka - käisime lähedalasuvas rahvuspargis Göynük'i kanjonis, mis jättis vapustava mulje! kuigi piltide peal see isegi ei paista nii võimas, siis minul võttis ikka pea pööritama ja jala värisema, kui neid mägesid, järske kaljuseinu ja kõrgeid tippe enda ümber nägin. üliäge! 

lisaks uudistasime Kalli Kaasaga ka kohalikku elu-olu, nagu ikka kaugetele maadele sattudes teinud oleme ja ka see oli elamus omaette - väikesed majad, suured mandariinipuude aiad, lopsaka looduse kontrastide virr-varr. üldmulje Türgist on igaljuhul väga positiivne - soe, võrdlemisi puhas ja inimesed on sõbralikud, aga mitte pealetükkivad (võrreldes nt Egiptusega). sain taaskord kinnitust, et selliseks lastega koos perepuhkuseks soojal maal on kõik-hinnas pakett parim võimalik valik - süüa, snäkke, juua ja meelelahutust on kogu aeg ja igale maitsele ning pereema saab südametunnistuspiinadeta jalad seinale (loe: päevitustoolile) visata. väga rahul :) kõige selle juures tuleb muidugi öelda suured tänusõnad armsale emale, kes võttis vaevaks tulla meie koeravanakest ja kodumaja hoidma ning tänu kellele me üldse nädalaks ära sõita saime. aitäh Sulle!❤

nüüd siis juba pea nädalajagu päevi sügiseses Eestis tagasi ja õnneks oli mul oidu puhkust veidi pikemalt planeerida, et sellest väsitavast mittemidagitegemisest kuuma päikese all  ennast ikka kodus korralikult välja puhata :p õnneks on ka siinmail päris soe ja mõnus sügis, kuigi kalender näitab juba novembrikuud, nii et tagasitulek reaalsusesse ei olnud üleliia šokeeriv. ja eriti mõnus on minu jaoks see, et meie väike majake (mis tegelikult ei olegi enam niiväga väike) on peale uue katuse peale saamist kordades soojapidavam võrreldes varasemaga. minusuguse külmavarese jaoks on see ikka täiesti uskumatu, et november on käes, aga endiselt on meil kõik aknad vähemalt õhutus-asendis, kui mitte päris pärani lahti, õhksoojuspump ei pea 24/7 huugama ja ahju kütmise järel on toas korralik troopika. oi mulle meeldib, kui on soe! loodetavasti jätkub see mõnus toasoojus ka siis, kui õues reaalselt miinuskraadid, sest siiamaani on ju meie kodumaja alates sellest hetkest, kui välistemperatuur langeb allapoole -10 kraadi, keeldunud soe olemast, aga vähemalt praeguse põhjal pole põhjust kahelda, et sellel aastal tuleb talv teisiti :)

kuigi minul veel puhkus kestab, siis lastel algas sügisese vaheaja järel taaskord kooliaeg ja kuigi õppeaasta alguses kinnitati valitsuse poolt, et distantsõpet välditakse viimase võimaluseni, on reaalsus paraku see, et üle Eesti on mitmed koolid, sh ka Pärnu linna koolid nädala algusest kõik kaugõppel. nojah, mis siis ikka, hingame sügavalt sisse ja püüame rahu säilitada ja taaskord meelde tuletada, kuidas see elukorraldus käis. laste elu kergemaks tegemiseks küsisin seekord koolist kaks sülearvutit koju, et tehniline võimekus toetaks sujuvat õppekorraldust, sest mis siin salata - kodused läpakad on nii ajast ja arust, et nt KD tegi viimasel kaugõppe perioodil kõik tunnid telefoni abil (mis mõju silmadele, eksole?!?) ja Piiga oli tihtipeale tunni alguses pisarates, kui arvutis vajalik programm taaskord kokku jooksis. nüüd on vähemalt IT-osas kõik sujunud ja õnneks on meie lapsed nii tublid ja iseseisvad, et väga palju lapsevanemate sekkumist kodus õppimise ajal vaja ei ole. isegi sooja lõunasöögi teeb KD endale ja õele 15-minutilise vahetunni jooksul ise valmis - nii tubli!

ja mõned eriti ägedad super suurepärased uudised siia lõppu - kaks uut kodu, peagi kaks uut ilmakodanikku ja seega kümnekordsed vanavanemad! mul on kõigi asjaosaliste pärast nii hea meel😍