lihtsalt hea

hullumeelse nädala lõpetuseks oli vähemalt nädalavahetus mõnusalt hea ja rahulik. ja mõõtmatult suur osa selles oli minu Kallil Kaasal, kes laupäeval võttis lapsed ja läks paariks tunniks linna, et emme saaks rahulikult koristada ning pühapäeval sai just tema ärgitusel käidud lastega linnas kelgutamas ja niisama rannas jalutamas.

koristamine ei ole minu lemmiktegevus. aus oleks isegi öelda, et kui oleks mingigi võimalus ilma läbi ajada, siis ma seda ei teeks. seetõttu on nädalavahetuse paratamatuks osaks olev elamise kraamimine minu jaoks paras närvesööv katsumus. eriti keeruliseks muudab selle praeguses eluetapis laste vanuselisest eripärast tulenev soov kõiges kaasa lüüa nende endi tingimustel ja äranägemisel. enamasti on nende arusaam koristamisest märgatavalt erinev minu nägemusest ja seeõttu on tihtipeale isegi tunniajase koristamise tulemuseks küll mõnevõrra puhtam tuba, kuid täiesti krussis närvidega plahvatusohtlik emme.

laupäev oli hoopis teistmoodi! Kallis Kaasa võttis lapsed ja läks linna ning mul oli paar tundi täiesti segamatult aega koristada. ja niimoodi - omaette, vabal pinnal, lapsed jalust ära, võis seda toimetamist isegi talutavaks pidada. erinevalt tavapärasest koristamisrutiinist (tolmuimejaga elutuba koerakarvadest puhtaks, köögipõrandalt harjaga suurem liiv kokku, vannituba ka enam-vähem lapiga üle), oli seekord aega vaipu kloppida, klaaspindu küürida ja ka teisel korrusel korralikum puhastamine ette võtta. ajaks, mil' ülejäänud pere linnast tagasi jõudis, oli elamine puhas, lastele lõunasöögiks soojad võileivad valmis ning emme rõõsa, rahulik ja rõõmus :)

pühapäevane jalutuskäik talvises rannas tõestas mulle taaskord, et talvised meelelahutused (nagu kelgusõit ja lumes müttamine) ei ole minu jaoks, aga oli lihtsalt suurepärane näha, kuidas KD koos issiga kelgul ringi rallis ja küngastest alla kihutas ning seda kõike täiega nautis. meie Piigaga võtsime rahulikumalt - veidi turnimist mänguväljakul (seda siis Piiga poolt) ning seejärel jalutuskäik tagasi auto juurde, sest õues oli paha tuul ja Piiga keeldus lõpuks muul viisil edasi liikumast, kui ainult emme süles. aga päike paistis ja lumi säras ja vahva oli ikkagi!

nüüd on veel kaks nädalat vastu pidada ja juba järgmisel reedel ootab meid Haapsalus SPA-nädalavahetus. ainult mina ja Kallis Kaasa, mmmmmm... mööduksid need 10 päeva ootamist vaid rutem!