huvitav...

täitsin täna hooliva kodaniku kohust - teavitasin asutust tema ebaprofessionaalselt käitunud töötajast. seetõttu pidi üks bussijuht peaaegu töötuks jääma. meie tegudel on jõudu ja mõju.

täna hommikul tulin, erinevalt tavapärasest, ühistransporti kasutades tööle ja olin pealtnägijaks olukorrale, kus bussijuhi äkilise pidurdamise tõttu (kuna ta ei märganud reisijat, kes soovis väljuda, sõitis peatusest mööda ja siis reisija hüüatuse peale pidurdas täiega) pidi 4-5aastane poiss peaaegu nina veriseks kukkuma, kui oma istmelt vastu eesolevat istet paiskus. lapse kõrval seisnud ema sai viimasel hetkel lapse jopevarukast haarates halvima ära hoida. kui laps jälle kindlalt istus, astus ema bussijuhi juurde ning avaldas kõvasti ja emotsionaalselt oma arvamust juhtunu kohta. bussijuht vastas sama valjult ja sama temperamentselt (et mitte öelda - röögatas). mõlemad rääkisid vene keeles, slaavi temperament lõõmas täiega ja sädemeid lendas. kuna koheselt järgnes lõpp-peatus, kus juht käskis kõigil reisijatel väljuda (täpsem oleks jällegi öelda, et röögatas reisijate suunas "välja!"), siis sai nördinud ja väga vihane ema oma pahameelt kõigi ootepaviljonis olnud inimestega jagada ja kinnitas korduvalt, et nii ta seda ei jäta ja kohe, kui laps lasteaeda viidud, läheb bussiparki kaebama.

tööle jõudes võtsin lahti bussipargi kodulehe, leidsin sealt ettepanekute edastamise vormi ning saatsin hommikuste sündmuste kohta konkreetse ja selge kirjelduse, kuna eeldasin, et kui püha viha täis lapse ema oma versiooni esitab ja sama kangena tundunud bussijuht oma versiooniga lagedale tuleb, siis erinevad need nagu siga ja kägu ning veidi erapooletust oleks abiks. jäin kirjelduse edastamisel väga viisakas ja rahulikuks, sest tõesti - otseselt mind ju intsident ei puudutanud, aga piisavalt silma riivav oli see küll, et asutusele tema matslikust töötajast teada anda.

minut peale 12-t helises telefon, võõras number. kõnele vastates tutvustas meeshääl, et on bussipargi direktor ning soovib võimalusel mind kui juhtumi pealtnägijat tulla kohapeale oma versiooni kirjeldama. ohhhooooo, sellised arengud! selgus, et vihane emme oligi hommikul käinud kaebamas ja nagu olingi arvanud, oli bussijuht olukorda kaebajast hoopis erinevalt selgitanud. kuna elektroonseid kanaleid pidi edastatud minu kirjeldus oli suuresti lapse ema jutuga kattunud, siis sooviti, et ma erapooletu isikuna ka bussijuhiga vestluse juures oleksin ja ei laseks tal "jura" ajada. lõuna just alanud, töökohustusi polnud, miks siis mitte - täita kodaniku kohust ja seista õigluse eest! (kui nüüd suureline olla)

bussijuht, kellel alguses õigust ülegi jäi, oli veerandtunnise vestluse lõpuks üsna vaikne ja isegi tunnistas, et tõesti eksis, ei pannud tähele, käitus valesti jm. sai veel viimase võimaluse oma ülemuse poolt, et kui helistab solvunud emmele ja rahulikult vabandab, siis võib homme ka tööle tulla, vastasel korral...

bussipargi juht, kes mulle isiklikult autoga järele tuli ja vestluse järel ka kontori juurde tagasi tõi, helistas veel hiljem ja andis nö tagasisidet, et bussijuht jätkab tööd, kuna oli suutnud solvunud kliendilt rahulikult ja viisakalt vabandust paluda.

see juhtum sobiks vist kampaania "julge hoolida!" konteksti - kui paned tähele ja reageerid, siis võivad asjad ka muutuda. lootus ju jääb, et see konkreetne bussijuht jälgib edaspidi enda bussis toimuvat hoolikamalt ja järgmine kord pahase kliendi peale kohe röökima ei hakka.