täna on imeline kevadilm - päike särab varahommikust peale, tuult praktiliselt ei ole. terve ennelõuna toimetasime lastega koduões, korrastasime hoovi ja olemine oli super. hommikupoolne külmakargus andis iga minutiga järele ja peagi pidin nii lastel kui endal kihi riideid vähemaks võtma. kuna eile olin lastele lubanud, et täna läheme metsa (täpsemalt paar kilomeetrit eemal olevale RMK lõkkekohale jõekaldal) piknikut pidama, siis veidi peale keskpäeva tundus olevat just sobiv hetk, et vajalik proviant kaasa pakkida, lapsed autosse ja minek.
järgnev oli totaalne katastroof... erinevalt koduõue soojast ja mahedast ilmast puhus jõe ääres lõikavalt jäine tuul ja loomulikult ei olnud osanud ma sellega arvestada, kui lapsi riidesse panin. möödus vaid paari minutit, kui kutt kössitas piknikulaua ääres, näost sini-lilla. Piiga, kes niigi veidi nohune kippus olema, oli näost punane ja tatt jooksis ojana. urrrrrrr, kui kuri ma olin! peamiselt eikellegi peale, mis tegi asja eriti närviajavaks. püüdsin päästa, mis päästa annab - kutsusin lapsi ringi jooksma, et neile veidigi sooja naha vahele saada, tegin isegi lõkkeasemele tule üles, aga olukorda see paremaks ei muutnud. seega napp paarkümmend minutit hiljem pakkisime oma praktiliselt lahtipakkimata piknikukraami kokku tagasi ja tõeliselt tore plaan pärastlõunase pikniku pidamiseks oligi täiega läbikukkunud.
jääb vaid loota, et lapsed ei jää totaalselt haigeks (KD just oli nädal aega kõrvapõletikus, oehhhh) ja ülejäänud päev möödub meeldivamalt. Kallis Kaasa on KL õppusel, seega olen "üksikema" ja seekord tundub, et ei ole parim nädalavahetus üksi koduperenaisena hakkamasaamiseks...
No comments:
Post a Comment