tänase päeva märksõna - poolik seapea. isegi kaks, kui täpne olla. visatuna osakonna töötajate pihta ärritunud naiskliendi poolt. kollane meedi ja kohalik kobruleht (PP-d ei saa kuidagi teistmoodi nimetada) pasundavad rasvaste pealkirjadega - "uskumatu!" on jah uskumatu, aga mitte selles mõttes, et sellest esilehe uudis teha.
hulle on igasuguseid. ja see seapäid loopinud naine on hull. ennegi osakonnas sõimlemas ja räuskamas käinud. seekord siis võttis turult värsked seapeapoolikud ja tuli nendega oma arvamust avaldama. jama oli selles, et ta need seapead töötajate pihta viskas (õnneks ei saanud keegi viga, kuigi lauaplaadist on kild väljas), aga veel jamam on see, et turul suutis naine ennast kuulama saada PP fotograafi, kes ilmselt mahlakat lugu haistes mobiiltelefoni kaamera käivitas ja kogu asja videosse võttis.
vot sellest ei saa ma aru - ilmselgelt ärritunud kodanik tuleb seapea viskevalmilt käes kontorisse ja selle asemel, et teda takistada, seisad sa ukselävel ja filmid. tänapäeva avatud meedia ühiskonnas ei peaks vist imestama, et tund aega hiljem on video kobrulehe netiväljaandes üleval, üleriiklikus meedias ringlemas ja õhtuste uudiste jaoks kahe erakanali kaamerad ukse taga tunglemas, et kommentaari saada. loomulikult ma kommenteerisin, mis mul muud üle jäi. ametlik kommentaar läheb ka kirjutavasse meediasse. ja märgukirjad ka politseisse ja psühhiaatriakliinikusse, et juhtum fikseerida.
aga kogu selle pasundamise juures ei ole keegi tegelikult huvi tundnud, et mida mu töötajad tundsid või kuidas nende tööpäev edasi läks. mis tunne on kliente vastu võtta ja rahulikult suhelda, kui sinu pihta on just poolik seapea visatud? mina ei tea. aga kaks minu töötajat teavad. ja on kogu juhtunut arvestades väga tublid.
loodetavasti kerkib homme esile juba mõni muu sama "põnev" uudis ja siis vaibub see lugu ära. aga hetkel oleme küll kümme korda kuulsamad. iseasi, kas me seda tahame.
No comments:
Post a Comment