nüüd on ta siis lõpuks käes - soe ja päike! mõnus, väga mõnus.
nädalavahetus möödus nagu paradiisis - natuke toimetamisi koduaias, laupäeva õhtul Vändra taga K. ja J. tütre sünnipäev, pühapäev taaskord vaikselt ja koduselt. pühapäeva õhtul tegime lastega külavahel pea tunniajase jalutuskäigu - kõndisime jõeni välja, nägime mootorpaati ja kodujänest ning korjasime mulluseid kastaneid. kvaliteetaeg! naudin selliseid vaikselt ja rahulikult kulgevaid vabu päevi 100%!
kuna juba reedel läks ilm tõeliselt soojaks ja õhusooja oli kogu nädalavahetuse +27-28c, said lapsed ometi paljajalu ringi silgata ja ka esimesed suvesupluse rõõmud ära proovida.
kinnitust sai taaskord asjaolu, et kui KD-i jaoks on vesi tore pigem eemalt ja ehk ka siis, kui teisi pritsida saab (nii et ise märjaks ei saa), siis Piiga teiseks nimeks võib ka sel' suvel "Hüljes" panna - nii kui tirts taguotsa vette sai, oli paradiis tema jaoks saabunud ja lapse jaoks kaotasid muud atraktsioonid igasuguse võlu. kui mõnda aega hiljem istus basseinis üks väike külm konn, kes ise muidugi asjaga väga rahul oli, tuli tarvitusele võtta karmimad meetmed ja laps lihtsalt veest välja kupatada, sest vabatahtlikult polnud ta nõus veemõnudest loobuma. õnneks oli päev tõeliselt soe, varjus +27c ja seega polnud külmetamise võimalus üleliia suur.
peale selliseid mõnusaid koduseid nädalavahetusi on tõeliselt raske leida endas motivatsiooni esmaspäeva hommikul tööle tulemiseks. õnneks on eesootav nädal mõnevõrra rahulikum, kui seda eelmine oli (mida näitab kasvõi see, et mul on mahti kohe esmaspäeval blogimisega tegeleda) ja juba nelja päeva pärast on ju taas nädalavahetus.
PS. täna lõunapausi ajal rannarajoonis jalutades tabasin ennast mõttelt, et maailm on hoopis põnevam, vahvam ja rõõmsam, kui vaadata seda läbi lapse silmade. mööda üleskaevatud tänavat kõndides avastasin endalegi ootamatult, et haarasin ümbritsevat stseeni sellise pilguga, kuidas ma seda oma kohe-neljasele pojale kirjeldaksin. ja ühtäkki ei olnudki tegemist ebameeldivalt tolmuse künkliku müriseva tänavaga, vaid põneva ehitustandriga, kus niipalju uudistamist. veidi lapselikku meelt ja maailm ongi tore :)
No comments:
Post a Comment