tänane päev tõotas kujuneda üsna vastikuks. just nii pahasti tahangi öelda, sest töö juures ajas üks kiire teist taga, sekka totaalselt närvidele käiv kollane ajakirjandus ning mõned teiste korraldatud jamad, mis otseselt ka minu osakonna tegemisi puudutavad. lisaks avastasin lõunale jalutades vahetult enne oma supiportsu nõutamist, et pangakaart on laupäevasest ostlemisest Kalli Kaasa kätte jäänud ning näljane inimene ei ole teadupoolest kuigi rõõmus ega sõbralik.
päeva lõpp kujunes aga üle ootuste mõnusaks ja positiivseks. märksõnaks on leiunurk. ehk siis kõigepealt leidis Kallis Kaasa "rahapaja" ja mina hakkasin peaaegu et muinasjuttudesse uskuma :) siis leidsin kotitäie lasteriietega (headelt sõpradelt saadud), mille ma olin kunagi kõrvale tõstnud õiget aega ootama ja mis oli loomulikult täiesti ununenud, aga kust tulid välja just sellised lühikese varrukaga suvepluusid, millest Piigal karjuv puudus oli (pluss veel nipet-näpet, mis vägagi ära kulub). ja leiunurka võib vist panna ka kolleegi poolt tagasi makstud vana võla, mis summaliselt ei olnud küll suur, aga kui arvestada, et pangakaarti mul täna kaasas ei olnud ja sularaha mul tavaliselt rahakotis ei leidu, siis oli ka see veidi rohkem kui pool eurot tõeline leid :)
kuigi koju jõudsime Piigaga alles pool kuus, misjärel ootas ees õhtusöögi tegemine ja nö koos-perega-olemise-aega jäi enne laste ööune algust vaid tunnikene, otsustasime peale kehakinnitust siiski linna sõita - randa jalutama ja jäätisega maiustama. väga õige otsus! närvirakke kulus sada korda vähem, võrreldes õhtutega, kui lapsed kodus omavahel "maid jagavad" ja kui nende magamapanek röövib enamuse minu õhtusest kvaliteetajast iseenda ja Kalli Kaasaga. jalutuskäigu ajal polnud ju lastel mahti üksteise kallal võtta ning ööune saabumisele aitas tunnikene õhtust rannaõhku ka suurepäraselt kaasa. selle idee tõstan ka leiunurka - kuni soe suvi kestab, tuleb neid õhtuseid linnatuure jätkata.
No comments:
Post a Comment