haiguste hädaorg

teiste väikelaste emade kogemustest ma ju tegelikult teadsin, et esimene lasteaia-aasta on raske ja lapsed on tihti haiged, aga teoorias tundus see kuidagi lihtsam. täna õhtul Piigale hoidu järgi minnes selgus, et laps on terve päeva olnud tavalisest loium ja nina on ka üsna tatine. ka KD oli lasteaias olnud kuidagi hädisem ja palju köhinud. oehhhh jah... mis siis muud, kui emme võtab jälle vabad päevad ja on lastega kodus.

poolteist nädalat oli seekordne haigustevaheline aeg Piiga puhul, KD sai veidi kauem lasteaias olla. ja oktoober alles hakkab lõppema! ees ootavad veel neli tatist talvekuud, enne kui võib lootma hakata, et kevadine päike ehk tapab viirused ja tugevdab laste organismi. ja ehk on kevadeks laste immuunsüsteem juba piisavalt tugev, et vastu panna kollektiivis paratamatult levivatele paljudele-paljudele viirustele. lootus jääb, sest reeglina lapsed kasvavad sellest välja.

aga seni tuleb taaskord laveerida töölkäimise ja kodusolemise vahel ja olla lõpmata tänulik, et töökorraldus sellist laveerimist võimaldab. kuigi täna tundsin, et et see laste pidev haige-olek hakkas täiega närvidele - kõik on vaja ümber organiseerida, tõbistele ja virilatele lastele on vaja tegevust leida ja ise seejuures püüda rahulikuks jääda. ja see viimane on väga keeruline...

kuna täna toimetasin lastega õhtust magama-mineku-rutiini üksi (Kallis Kaasa on tavapärases mälumängus), siis suutsin mingil hetkel väikeste sõnakuulmatute põngerjate peale ikka väga endast välja minna ja päris korralikult häält tõsta. iseenda jaoks oli kummaline see, et samal ajal suutsin ennast isegi justkui kõrvalt jälgida ja peaaegu endale meeldegi tuletada, et kõvem hääl ei ole lahendus ja et lapsed panevad seda tähele ja üritavad järgmine kord ennast samamoodi maksma panna, aga vaatamata sellele rahulikuks jääda ei suutnud. ise saan ju aru, et selle taga on osalt seesama laste jätkuv haiguse-saaga ja sellega seonduv närvipinge, aga jah - teoorias oleme me kõik tugevad. õnneks kulges magaminek üldjoontes siiski rahulikult ja praeguseks valitseb magamistoas õnnis vaikus.

ma väga loodan, et see haiguste hädaorg ei lähe hullemaks, vaid hakkab ennast ikka ammendama ka juba. lastest on ju kahju - ei saa välja, olemine on kehv ja emme on ka närviline... ja veel ootan ma, et Kallis Kaasa linnast tagasi jõuaks ja närvilisele naisele midagi rahustavat tooks. et homsele rõõmsal meelel vastu minna :)