kui soe sügis on kestnud septembrikuust kuni u 10. jaanuarini, siis saabunud talv on vastik. kohe väga vastik. eriti kui üleminek on nii järsk, et viimased kümme päeva (või kauem ... või vähem ... igal juhul liiga kaua!) on õhutemperatuur olnud püsivalt -10 või külmem (ja öösel on see külmem ka kuni -20 kraadi tähendanud).
meie väike armas majakene ei pea sellisele külmale vastu. aastad on selgeks teinud, et talvekülmad kuni -10 kraadi on vastuvõetavad, kuid kõik, mis on püsivalt külmem, on liig mis liig. jah, ka sel' aastal oleme elutoa suure terrassiakna ette pannud kile, et vähendada klaaspinnalt õhkuvat külma, ka sel' aastal on lisapuhurid tuba kütmas, uksed on saanud uued tihendid ja vesi on igaks juhuks kogu aeg vaikselt tilkumas, et vältida torude kinnikülmumist, aga see ei muuda fakti - külm on.
mõnes mõttes on isegi hästi läinud, sest kuni eilseni pidas meie väike majakene päris hästi vastu, toas oli ikka +20 kraadi vähemalt ja olemine tundus vaatamata õues valitsevale pakasele täitsa mõnus. isegi nii mõnus, et esmaspäeva õhtul said lapsed vannis käidud ja seda ilma jääpurikateta nina otsas. seda siis kuni eilseni...
eile õhtul töölt jõudes lõi juba kööki astudes vastu kuidagi eriliselt karge õhk ja termomeeter kinnitas seda ninaotsa tunnet - köögis oli +10 kraadi. elutoas näitas termomeeter +13 ja teisel korrusel lastetoas +15 kraadi. huuhhhhh. nojah, ruttu ahi kütte, lisapuhurid huugama ja magamaminekuajaks oli kõikides ruumides ca 5 kraadi jagu soojem. see polnud mingi eriline lohutus, sest tunne oli ikkagi kõhejahe. Kallis Kaasa ajas ennast täna hommikul poole kuue ajal voodist välja ahju kütma, sest ilmselgelt ei piisa külmade püsimisel maja soojas hoidmisest enam üks kord päevas kütmisest ja tuleb uneaja arvelt sooja saamisesse panustada.
talv ei meeldi mulle.
No comments:
Post a Comment