üheksas selle aasta päev on pärastlõunasse jõudnud ja olen endaga rahul, sest jõudsin täna teist korda sellel aastal jalutama. jalutama selles mõttes, et ennast teadlikult liigutama. kuigi liigne rahulolu võib saada takistuseks arengule ja edasiminekule, olen praegu siiski rahul, sest kontori-inimesele on isegi kord nädalas teadlikult värskes õhus sihipäraselt punktist A punkti B liikumine siiski kasulik.
kui selle-aastane esimene jalutuskäik oli pigem rahulik kulgemine, kuna tegin seda koos pojaga, kelle jaoks keskmisest kiirema tempoga edasiliikumisest on hoopis olulisem pargis ringi uudistamine ja poes ampsu-ostmise-peatuse tegemine, siis tänane lõunapaus läks korraliku jalutuskäiguna kirja. nimelt võtsin ette tunniajase jalutuskäigu vastvalminud jaansoni raja paremkaldal ja kuigi pidin taaskord tõdema, et kontsaga talvesaapad pole ikka mingid tervisespordi-harrastamise-jalanõud, siis oli tunne ikkagi mõnus.
esiteks ilm - peaaegu selge (ehk et midagi ei sadanud ja korraks vist tuli isegi päike välja), peaaegu soe (no +5 vähemalt ja tuul oli selja tagant), peaaegu kevadine (kindad ja mütsi sai peale paari kilomeetrit igal juhul ära võtta). khmm, tuletan meelde, et täna on 09. jaanuar. oli täiega mõnus jalutada ja nautida uue asfaldiga raja ääres heakorrastatud haljasaladel õrnrohetavat muru. kuskil siutsusid-siristasid linnud ka ja siis oli ikka kohe päris aprilli-tunne.
teiseks vaade - ilus ja uus. selles mõttes uus, et paljudes kohtades jõe paremkaldal puudus varem üldse võimalus jõekaldal liikuda ja vaadata linna jõe poolt. nüüd, kui kallas puhastatud ja heakorrastatud, on sealt avanevad vaated - nii jõele kui linnale - täiesti uskumatud. vahvad vanad majad, uhked uued eramud, rahulikult voolav jõgi... nautisin täiega!
kolmandaks võimalus korralikul terviserajal liikuda - kõndida, joosta, rattaga sõita, koera jalutada. neid, kes seda võimalust kasutasid, oli ikka täitsa palju. paar vanahärrat, kes jõekallast piirava käsipuu najal ilmaasju arutasid, möödasõitev jalgrattur, kes omaette mingit viisjuppi vilistas, vanaema pisikese lapselapse vankrit lükkamas, noored lapsevanemad kaksikutekäruga, eakam proua kolme koeraga, kes nägid välja kui valged kohevad lumepallid, jalutamas. ja miks ka mitte, sest rada on tõesti hea ja pean ennast kordama - vaated imelised.
on vist üsna ebamõistlik jaanuari esimeses pooles kevadet oodata, aga kui tänane ilm kestma jääks, siis hakkaks küll vägisi lootma, et sel' aastal jääb talv vahele ja kohe varsti ongi kevad :)
No comments:
Post a Comment