haige maailm

eile õhtul oli selline tunne, et pagana haige maailm. nii ülekantud kui otseses mõttes. füüsiliselt haige ja emotsioonid, mis tegid haiget.

vanaemaga on halvasti. vanadus teeb oma töö, mingid veresooned ajus ei pidanud vastu ja tulemuseks ilmselt mingitsorti insult, mis omakorda tekitas tugevad nägemisprobleemid ja luulumõtted. et asi on ikka päris tõsine, näitab see, et ema pidi korraldama vanaema paigutamise hooldushaiglasse ja sealt edasi neuroloogiaosakonda. oehhhh. jah, me kõik saame vanaks ja keegi pole igavene ja olen ju ligi kümme aastat oma tööst just nende teemadega kokku puutunud, aga kui see nii oma pere seest puudutab, siis on raske. ja kurb. nii väga oleks tahtnud eelmisel nädalavahetusel emale seltsiks ja toeks sõita, aga mitte kuidagi ei õnnestunud. no vähemalt on telefonid ja saab ennast asjaga kursis hoida ja moraalselt toeks olla.

Piiga saadeti nädal aega tagasi lasteaiast koju, kuna nohu pidi väga hull olema. õhtul enne seda kojusaatmispäeva tegi juhataja juttu, et ehk peaks ravima ja kaaluma kodusolemist, aga kuna tõesti polnud võimalust kohe päeva pealt oma töiseid asju ümber korraldada ja kodus jälgides polnud Piiga tervise ja olemisega ka midagi hullu, viisin tüdruku järgmisel hommikul ikkagi rühma. millele järgnes paari tunni pärast üsna terav kõne lasteaia juhatajalt, et kas ta ei väljendanud ennast piisavalt selgelt lapse kojujätmise osas. oi, kuidas kihvatas sees sellise ütlemise peale... õnneks sain reaalselt rühma lapsele järgi minna alles paari tunni pärast, kui esmane emotsioon oli lahtunud ja sain juhatajaga enda arvates teemad (et Piigal ongi püsiv nohu, mille põhjus on ilmselt allergiline, aga tekitaja pole teada) mõistvas ja sõbralikus õhkkonnas selgeks räägitud. uue nädala alguses käisin Piigaga ka arstil, kes kinnitas, et põletikulist protsessi ninas pole, midagi ei nakka ja võib lasteaias olla küll. viisin selle kohta lasteaeda ka kirjaliku teatise ja siis sain eile uue "üllatuse" osaliseks - juhataja võttis ise arstiga telefoni teel ühendust! nagu mis mõttes? kas ta arvas, et olen tõendi võltsinud või et nagu mida ta kontrollida tahtis? saatis mulle selle kohta e-kirja, et sai arstiga telefoni teel kontakti ja bla-bla-blaaa... peale pikka ja intensiivset tööpäeva oli see nagu löök näkku - mind ei usaldata ja minu laps ei sobi neile! vot selline tunne oligi! ja kuigi täna on emotsioonid rahunenud ja püüan asjasse mõistvalt suhtuda ja üleüldse käib Piiga selles lasteaias veel vaid kuni suveni, siis ikkagi ... paha maitse on suus.

ja kõigele lisaks olen ise ka veidi tõbine, mis kindlasti ei tee olemist paremaks ja lihtsamaks ja öösel oli väljas -20 kraadi ja tuba püsib napilt +20 soojakraadi juures (ma ei taha mõelda, milline elektriarve veebruaris meid "rõõmustab") ja üleüldse ei ole vist praegu kõige paremad päevad. tahan midagi muud. vist.

pühapäeva veedame Kalli Kaasaga Riia Ooperis. natukene midagi muud.