kuigi tegemist oli reisikorraldaja poolt kokku pandud päevapaketiga ja lisaks ooperietendusele kuulus programmi ka ca pooleteisetunnine jalutuskäik Riia kesklinnas, mis külmrõskes tuulises ilmas oli paras piin, siis kokkuvõttes oli möödunud pühapäeva siiski väga tore. isegi seesama jalgsiekursioon, sest Riia vanalinn/kesklinn on tõesti kaunis ...
... ja isegi vaatamata lõikavale külmale tekkis tahtmine tagasi tulla. kunagi, kui ilm on soojem, palju soojem. näiteks suvel, kahekesi Kalli Kaasaga, uitama ja nautima. (jah, ma ei ole endiselt nõus plaanima lõõgastushetki koos lastega, sest siis poleks see lõõgastus, vaid perepuhkus, mis on hoopis teine kategooria. ka seekord jäid lapsed koju vanaema hoole alla ja kõik olid rahul - meie saime pühapäeva endile ja lapsed said kvaliteetaja Tallinna-Ama'ga).
programmi kuulunud lõunasöök lõunanaabrite ühes turismiobjektis Lidos oli päeva pikkust arvestades kindlasti hädavajalik, aga aega lõunasöögi nautimiseks oli jäetud ilmselgelt liiga vähe. arvestades kompleksi suurust ja pakutava mitmekülgsust oleks ainuüksi toiduvaliku tegemiseks pidanud andma vähemalt kolmveerand tundi. meie pidime hakkama saama tunni ajaga - valiku tegema, kõhu täis sööma ja kui jõudis, siis ka kompleksiga tutvuma. nojah, sinna mind niiväga tagasi ei kutsugi, söögikoht ja mõned lisa-atraktsioonid, ei muud.
ooper oli elamus! 100 protsenti. kuigi tumetuhmides toonides kitsad koridorid tekitasid esialgu tunde, nagu oleks kuhugi kolikambrisse sattunud,
siis ooperimaja suur saal oli just selline, nagu üks ooperisaal minu kujutlustes olema peab - suursugune, elegantne, hingemattev, luksuslik ja särav!
ma ei ole kindlasti mitte mingitpidi ooperifänn ja ka minu teadmised ooperist jäävad tavakodaniku tasemele, aga väljaõppimata kõrva jaoks olid solistid väga head ja kogu etendus haaras tõeliselt kaasa. isegi itaaliakeelne libreto ei vähendanud etenduse nautmist, sest sisukokkuvõte oli eelnevalt läbi loetud ja kui mõni stseen veidi arusaamatuks jäi, oli võimalik jooksvalt ingliskeelseid subtiitreid silmata.
tuleb tunnistada, et algaja ooperihuvilise jaoks on muidugi Verdi ka üsna kindlapeale minek, sest tema looming on meloodiline ja kaunis kuulata ning paljud tema loodud aariad ja koorid on nö tavamassidesse liikunud ja ka ooperikauge kodaniku jaoks tuttavad. "Traviata" oli igal juhul väga hea valik, sest kaunist muusikat jagus mitmeks tunniks. lisaks muusikanaudingule pakuti ka päris ootamatut silmailu, kui teises vaatuses etendatud kõrgklassi kurtisaanide olengu käigus ilmusid lavale kolm põhimõtteliselt alasti tantsijatari (mingi niudevöö neil siiski ümber oli) - üllatus missugune. meesvaatajatele kindlasti meeldis ja Kallis Kaasa'gi muigas hiljem, et väga tore ooper, tõesti väga tore... :)
justnagu killukese puhkust oleks ette kätte saanud. hea.
kusjuures, ma olen ka seal ooperis käinud ja neid paljaid kurtisaane näinud. Väga vinks-vonks oli:)
ReplyDeleteAga nüüd Sa siis tead, et pole oma blogi ainus lugeja:)