aga vaatamata sellele - traditsiooniline Kõrgekaldaretk on tehtud ja igakevadised sinililled leitud. jah, ka sellel aastal. kuigi lootus päriselt sinililli leida oli praktiliselt kustunud, kui nädalavahetusel maal olles metsa poole sõitma hakkasime - tee oli lumes ja jääs, lumi tuiskas ning polnud seda moodigi, et kuskil võiks mõni vapper lilleke kevadet kuulutada.
metsa all olid lumeolud sellised:
... ja kallas, mis tavaliselt peaaegu sinetab, oli selline:
paari suurema puutüve juures oli siiski ka veidi lumevaba pinda, kus hoolikalt kulu laiali kraapides ja lehtede alla piiludes õnnestus leida otsitav - sinilill!
ema raius noaga külmunud pinnasest ühe vaevuaimatavate õienuppudega taime kaasa ka ning peale ööd soojas toas särasid ülestõusmispühade hommikul vaasis taaskord traditsioonilised sinililled:
tuleb tunistada, et sel' korral saime oma traditsiooniga jätkata küll tõesti väga napilt, sest tavapärane retk läbi metsa jõekaldani jäi tegemata, kuna autodega lihtsalt poleks meie iga-aastase parkimiskohani üldse saanudki ning ka retke lõpp-punkti jäetud autode juurest läbi metsa kalda peale jõudmine oli paras ettevõtmine. aga super tore oli ja lapsed nautisid vööni lumes möllamist täiega!
lisaks - plusspoole pealt saab kirja panna selle, et noorem õeke tuli välja mõttega esitada meie kallis ema Aasta Ema 2013 kandidaadiks. suurepärane idee! eile saime kahepeale kokku valmis kirjutatud kandidaadi kirjelduse, nüüd saavad vennaraas ja noorim õde ka oma panuse lisada ning siis saadame taotluse teele. kindlasti on tublisid emasid eestimaal palju, aga olen päris veendunud, et meie ema on seda tunnustust igati väärt.
miinuspoole pealt tuleb taaskord kirjutada, et Piiga on haige - köha-nohu-palavik vol. ei-tea-mitmes, mis tähendab, et nädala esimese poole on Kallis Kaasa Piigaga kodus ja nädala teisei poole töötan mina "kodukontoris". oehhhh, tahan päikest ja sooja ja terveid lapsi!
No comments:
Post a Comment