üks osa laste kasvamisest on erinevad arengufaasid. mõni kestab kauem, mõni on möödas enne, kui aru saad ning iga lapse arengu teooria kajastab neid pikalt ja põhjalikult. aga lisaks arengufaasidele on minu arvates ka käitumise faasid ehk et sellised perioodid, kui laps käitub väga konkreetsel viisil, mis reeglina on lapsevanema jaoks väga närvesööv.
meie laste puhul on need faasid avaldunud just magama-jäämise-rutiini juures. või vähemalt olen ma just nendes situatsioonides seda kõige rohkem tähele pannud.
näiteks trepiotsal-istumise-faas ehk et peale laste voodisse panemist pidi issi istuma trepil ja kinnitama lastele, et ta on sealsamas ja kõik on korras ja et on aeg magama jääda. või siis Piiga tsirkuse-tegemise-faas ehk et umbes poolteist tundi peale voodisseminekut oli Piiga poolt garanteeritud laulmine, valjuhäälne jutustamine ja suisa lõkerdamine ning seda vaatamata igasugusele lapsevanematepoolsele (leebemale ja vähemleebemale) sekkumisele. no ja mõned sarnased korduvad käitumismustrid veel. reeglina on ühe faasi kestvuseks olnud ca kolm-neli nädalat.
hetkel on Piigal näiteks venna-voodisse-ronimise-faas, millele lisandub öösel-voodisse-pissimise-faas. üsna ebameeldiv ja kurnav, tuleb tõdeda, eriti kui õhtu jooksul on vaja käia seitse korda ülemisel korrusel Piigat korrale kutsumas (mis talle üldse eriti ei mõju) ning öösel kell kaks või kell kolm või kell neli vahetada Piiga voodipesu ja taluda järgmistel tundidel pisikesi varbaid oma ribide vahel (sest laps ei saa ju niiskes voodis edasi magada).
jah, õnneks on kõik faasid mööduvad ja lapsed kasvavad neist välja. (peaaegu) alati.
No comments:
Post a Comment