Wednesday, April 10, 2013

(l)ootus(etus)

kui hommikul kell 9 saab õues pesu paljakäsi kuivama panna, ilma et karjuvalt külm oleks, siis on vist natuke kevad.
kui linnatänaval jalutab lühikeste varukatega t-särgis noormees, siis on vist natuke kevad.
kui silma jääb juba päris palju lumevabasid murulapikesi, siis on vist natuke kevad.
kui mul on nädalavahetuse seisuga kõigile aia õunapuudele kevadine oksalõikus tehtud, siis on vist natuke kevad.

aga kui öösel on ikka -10 kraadi ja paar päeva tagasi sadas laia jõululund, siis no mis pagana kevad see on???

no niiväga on sooja ja päikese ja kevade ootus hinges, et see kõlab juba nagu katkiläinud grammofon, aga no tõesti on sellest miljon aastat kestnud jääajast villand! eriti kurjaks teeb see, et Piiga on jälle haige (ei-tea-mitmendat-korda), poolteist nädalat on tulnud koos Kalli Kaasaga ennast kodu ja töö vahel jagada ning ei ole veel üldse kindel, et tänane arstilkäik annab loa laps jälle lasteaeda viia. oehhhhh...

No comments:

Post a Comment