kokkuvõte

puhkus on läbi. selleks korraks. õnneks olen oma selleaastast puhkusegraafikut koostades eneselegi üllatuseks olnud nii taibukas, et järgmine osa puhkusest ootab ees juba kolme nädala pärast. mulle sobib.

kuna suurem osa selleaastasest esimesest puhkusest möödus arktilises kliimas ja väljas oli pidevalt üle miinus kümne kraadi, siis lebotasin toas, magasin unevõlga ja kevadväsimust välja (tulemuslikult, puhkuse esimese päeva ja puhkuse viimase päeva hommiku-uinaku pikkus on vähenenud tunde), lugesin üle aastate ilukirjandust ja lihtsalt nautisin iseendaga olemise aega.

ka hiiumaal sai käidud ja väga tore oli. KD võttis ülemerereisi kokku sõnadega: "tädi L. juures on ikka nii lahe!" :) ei saa vastu vaielda. veidi pabistasin praamisõidu pärast, sest kuna koer oli ju ka ühes ja Kallis Kaasa pidi seega ülesõidu koeraga autos veetma, tähendas see minu jaoks kahe lapsega reisijatetekil viibimist. õnneks oli reede hommikul minnes praamil meeldivalt vähe rahvast, (imepisikese) mängunurga kasutamisele pretendeeris lisaks meie lastele veel vaid kaks põngerjat ja seega saime päris kenasti hakkama. pühapäeval tagasi tulles magas Piiga autos lõunaund, seega pidin kantseldama vaid KD-i ja no see oli tõeline nauding. kvaliteetaeg kalli pojaga selle sõna parimas tähenduses! poja on ikka nii asjalik ja arukas ja kui ta saab kogu tähelepanu, mida ta soovib, siis saab temaga juttu ajada ja maailma asju arutada nagu võrdväärsega. igaljuhul möödusid tagasisõidu poolteist tundi praamis täiesti märkamatult, vaatama sellele, et praam oli rahvast täis, mängunurga poole me üldse ei vaadanudki ja pojal oli tegelikult ju lõunaune aeg. oh kuidas ma tahaks, et sellisteks ema-poja hetkedeks oleks rohkem aega...

kuna puhkuse paar viimast päeva on ometi ka kevadisemad olnud ja termomeeter näitas täna vilus koguni +8 kraadi! , siis sain osaliselt täita ka peamise puhkuseaja koduse ülesande - õunapuude kevadise lõikuse. 2/3 on tehtud, kui üks vaba päev veel oleks, siis saaks ka viimase kolmandiku lõigatud, aga nagu kiuste saab puhkus just nüüd läbi. no ehk on mahti mõnel argipäevaõhtul või pühapäeva pärastlõunal ka  viimane osa ette võtta. kogemus ja oskused on juba päris arvestatavad (mu enda meelest vähemalt), kui vaid kätes rohkem jõudu oleks.

nüüd kaks tööpäeva ja siis pikk nädalavahetus, kuna ülestõusmispühad tulemas. meie perele tähendab see, et tuleb elamine, lapsed ja koer jälle auto peale pakkida ning lõunaosariikidesse kevadet otsima minna. kallid vanemad ja traditsiooniline sinililleretk ootavad!