peale pikka nädalavahetust (kahe päeva asemel kolm tundub ikka mõnusalt pikk) on töörindel harjumatult kiire olnud. harjumatult selles mõttes, et kui peale tööle tulekut esimese kuuga enam-vähem asjad üle said vaadatud ja ennast osakonna tegemistega kurssi viidud, on olnud selline mõnus ja suhteliselt rahulik suvine vaikelu. ja nüüd korraga tundub, et suvi kontorivaikustes on kuidagi väga äkiliselt otsa saanud, sest olukordi ja asjaajamisi sajab uksest ja aknast.
ja see meeldib mulle. töine päev, kui hommikul kabinetti astudes läheb möll lahti ja esimene hetk kella vaatamiseks tekib alles nt mõned minutit enne lõunapausi, mis tuleb sujuvalt tunnikese võrra edasi lükata, sest toimetamisi on nii palju. ja kui arvuti taga on kogu aeg mõni dokument pooleli, mõni telefonikõne vajab tegemist või mõni kohtumine on ees ootamas.
aga hetkel käis vedru kuidagi maha. natukeseks. arvasin küll, et lõunasest jalutuskäigust (mis on muutunud juba traditsiooniks ja paari kilomeetri asemel veninud isegi 3,5 km pikkuseks - jah, olen uhke ja iseendaga rahul :) on abi, et tuul puhub pea klaariks ja mereõhk annab uut värskust, aga töölaua taha tagasi jõudes ei olnud ikka enam seda hommikust power'it...
mis annab muidugi võimaluse natuke mõtteid koguda ja näiteks blogi täiendada. sest tänane kõige kiirem kiire on vist hetkeks möödas ja saab teha väikese tagasivaate nädalavahetuse tegemistele. sellise sigri-migri kokkuvõtte emotsioonidest ja päheturgatanud mõtetest.
*vanemad - pühapäeval tulid ema-isa külla. ekspromt, pikalt ette planeerimata. sest laupäeval jäi poja haigeks ja siis oli kohe eriti põhjust vanavanematele meelde tuletada oma vanaema-vanaisa kohuse täitmist (mitte et nad muidu ei täidaks, aga kui vahemaa on ikka ligi 200km, siis igal nädalavahetusel külla ei sõida. kahjuks.). pühapäevaks oli poja haigus küll juba möödas (õnneks!), aga vanemad tulid siiski. no mul lihtsalt on ema-isaga vedanud! alati on soe ja armas tunne, kui nad tulevad, kallis kaasa peab neid suurepäraseks ämmaks-äiaks ning lapsed on "maa-vanama" ja "asa" tulekust alati siiralt vaimustuses. hea, lihtsalt hea.
*hiiumaa - vennale jäi seekord külla minemata, kuigi mõlemad õekesed jõudsid just sel' nädalal hiiumaal käidud. ajad-ressursid kuidagi ei klappinud. sellest on muidugi kahju, sest venna pere ja nende elamine-olemine hiius on kuidagi nagu teine maailma, mis omas rütmis kulgeb. ja kallis vennanaine koos pisikese vennatütrega on väga väga kallid sugulased, keda näeb kaugelt harvem kui võiks ja peaks. ehk septembris õnnestub siiski kohtuda, kuigi ilmselt mitte hiius vaid lõuna-osariikides.
*kodus - üle pika aja rahulik kodune nädalavahetus koos kogu perega oli mõnus lõõgastus peale mitmeid muude tegemistega täidetud nädalalõppe (nagu nt kaasa sünnipäev või KL öine õppus metsas või laste viimine-toomine vanavanemate juurde/juurest). sai lihtsalt koos olla ja kodus natuke toimetada ehk et laste kiige- ja ronimispuu ning terass on nüüd võõbatud ja uue kaitsva õlikihi all ning näevad hoopis paremad välja kui enne. kusjuures ronimispuuud ja terassi käsipuud pintseldades tabasin ennast mõttelt, et kas minu tegelik kutsumus ei ole mitte maalriamet või on minus tõesti peidus sala-nuusutaja, sest no ma tõesti nautisin seda pintsli liigutamist ja enda ümber hõljuvat kerget vanakooli värvilõhna. mõnus ikka vaadata, kui tööl silmnähtav tulemus on.
*kokkamine - esmaspäeva õhtul tegime koos peresõpradega süüa, kuna nende pliit oli remondis. üks uus kogemus, mida peaks kindlasti kordama. ongi kuidagi kummaline, et meil ei ole selline koos-kokkamine väga kombeks, kuigi lõuna-euroopas on see vististi vägagi levinud. ei minda mitte sõpradega kuhugi välja, et koos süüa ja aega veeta, vaid saadakse kokku üksteise juures kodus, tehakse koos süüa ja nauditakse sõpradega olemist. peaks seda kommet meil ka juurutama hakkama. sest vahelduseks oli päris põnev teise perenaise kokkamise nippe jälgida ja ülesandeid jagada. tulemus oli igaljuhul väga maitsev, kõht sai täis ja rõõm heade sõpradega veedetud ajast boonusena veel lisaks.
*lastega - eile-täna olen üksikema kahe lapsega, kuna Kaasa on miskil kahepäevasel arengukoolitusel. see tähendas, et pidin eile mõlemad lapsed õhtul aiast-hoiust tooma ja täna hommikul mõlemad ka viima ning sealjuures ka ise õigeks ajaks tööle jõudma. õnnestus küll. ja õhtu ilma issita möödus ka rahulikult, sest KD leppis eelmisel õhtul tädi M-ga kokku, et homme läheme koos mänguväljakule! ja nii ma siis haarasin peale tööd aiast-hoiust lapsed, kodus kiirelt turvatoolid ja lapsed tööautost isiklikku masinasse, poja ratas ka pagasnikusse ja mänguväljakule sõit (vahepeatusega teeäärses poes, et õhtusöögi-amps lastele kaasa osta). koju jõudsime vahetult magamaminekuajaks, nii et Kalli Kaasa abist õhtusel laste kantseldamisel ei jõudnud puudust tundagi. vedanud on meie lastel (ja meil endil ka) tädi M-ga, kes tahab ja viitsib meie põngerjatega aega veeta ja on vaieldamatult KD suurim lemmik! :)
No comments:
Post a Comment