siit ja sealt ja tegelikult on väga kiire

väga kiire on olnud nüüd juba vist peaaegu kolm nädalat. täiesti hirmutav, sest töö juures peaks olema võimalus ka järele mõelda ja niisama mõelda ja niisama olla ka. praegu pole olnud. mulle tundub, et juba väga pikka aega pole olnud. nii et kahe nädala pärast saabuv nädal aega koos lastega vanematekodus lõunaosariikides ootab kui helesinine unistus...

vahepeal oli sünnipäev. tähistada polnud plaanis, aga tuba sai lilli täis sellegipoolest :)

head peresõbrad M ja D käisid õnne soovimas ja meheema samuti, tänu kelle toodud kinkidele sai ka koduaed suvelille-ilusse rüütatud. mõnus oli, isegi sünnipäeva otseselt pidamata. sarnaselt eelmise aastaga toimus Piiga arenguvestlus lasteaias taaskord täpselt sünnipäevapäeval ja sedagi võib kingituseks pidada - õpetajatelt kuuldu, et laps on tubli ja hakkaja ja rõõmus ja hea, on emale tõeline kingitus.

kodus ongi kogu selle töökiire kõrvale päris hea olnud olla, kuigi närvilisi hetki satub ka sekka. kui püüan nüüd meenutada, et mis kõik vahepeal toimunud on, siis otseselt mingeid eredaid hetki ei meenugi... lihtsalt selline hea ja soe tunne. aias olen toimetanud ja õunapuudest on tänase seisuga veel ainult üks lõikamata (selle loodan homme tehtud saada), lastega oleme linnas jalutamas ja mängimas ja rattaga sõitmas käinud, iseenda tervise heaks olen ka ratta selga istunud ja mõnekümnekilomeetrise tiiru teinud - toimetamist on jagunud, aga sellist head toimetamist.

vahepeal olnud suvi võiks ka tagasi tulla ja püsima jääda - päike ja soe igas päevas ongi just puudu :)